Pool Ida-Virumaast jääks tuulikutele lukku ka pärast täiendava radari paigaldamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578576300000 | amCalendar}}
Foto: kaitseministeerium

Kaitseministeeriumi koostatud kaart Eesti piirkondadest, kus on maismaa tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad, ei luba Ida-Virumaa idapoolsesse osasse ehitada tuuleparke ka siis, kui 2024. aastal valmib täiendav radar, mille puudumine seni tuuleparkide ehitamist on takistanud.

Kaart toob praeguste võimalike arendusaladena, millele võib rajada kuni 150 meetri kõrguseid tuulikuid, täiendavalt välja ka Ida-Virumaa läänepoolse osa ja Lääne-Viru maakonna kirde- ja idapoolse osa, kus saab pärast kompensatsioonimeetmete rakendamist ehk täiendava õhuseire radari ja raadioluure seadmete paigaldamist arendada tuuleparke kõrguspiiranguteta.

Tuuleenergiaettevõtte Eleon üks omanikke Andres Sõnajalg ütles "Aktuaalsele kaamerale", et arvestades Ida-Viru tööstusmaastikku ja radarile tehtavaid kulutusi, võiks arendusteks sealkandis avaneda märksa suurem tükk.

"Selle kaardi põhjal avaneks ikkagi väga väike osa Ida-Virumaast. Ja nii suur investeering riigi poolt teha nii väikse ala päästmiseks. Me ei tee seda ju ühe tuulepargi jaoks," ütles Sõnajalg.

Kaitseministeeriumi eestvedamisel ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaasjuhtimisel 2016. aastal tuulikute ja riigikaitsesüsteemide koostoimimise selgitamiseks moodustatud töörühma hinnangul ei ole uusi tuuleparke võimalik arendada Jõhvi-Iisaku mõttelisest joonest ida pool, sest sinna kavandatavad tuulepargid mõjutaks negatiivselt lisameetmeid, ütles peaminister Jüri Ratas detsembris riigikogu liikme Madis Millingu kirjalikule küsimusele vastates.

Seda kajastab ka MKM-i kolmapäeval omavalitsustele saadetud kaart.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari allkirjaga omavalitsustele saadetud materjalides tuuakse välja, et ka pärast seda, kui eeldatavalt 2024. aastal saab Lääne-Virumaa lõunaosas paika uus täiendav kaitseväe radar, siis jäävad Narva ja Sillamäe linn ning Narva-Jõesuu linn ikkagi keelupiirkonda, kuhu pole võimalik tuulikuid planeerida vähemalt järgmise 15 aasta perspektiivis.

"Kompensatsioonimeetmed ongi just loodud selle põhimõttega ja see ala ongi loodud selle mõttega, et sellest mõttelisest Iisaku-Jõhvi joonest ida poole riigikaitselistel põhjustel ühtegi tuuleparki ei rajataks," rääkis kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang.

Eeldades, et täiendav radar tuleb, saavad planeeringuid koostades arvestada tuulikute rajamisega Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald ning osale valla territooriumist ka Alutaguse, Jõhvi ja Toila vald.

Tuuleenergeetika assotsiatsiooni avaldatud tuuleatlase põhjal on Ida-Virumaa põhjapoolne osa Eesti maismaapiirkondadest üks suurema tuuleenergiatihedusega alasid.

Eesti on eesmärgiks võtnud, et aastaks 2030 peaks taastuvenergia osakaal lõpptarbimises tõusma tänaselt 29 protsendilt 42 protsendini. Sõnjalg ütles, et lisaradar tuleks kiiremini püsti saada.

"Neli aastat on liiga pikk aeg. Me teame, et Euroopa Liidus on suundumus ja ka Eestis kliimaneutraalsuse saavutamine. See neli-viis aastat on juba pool järgmisest kümnendist," kommenteeris ta.

Kaitseministeeriumi selgitusel võtabki ühe radari püstipanek koos asukoha otsimise, projekteerimise, hangete, ehitamise ja muu vajaliku tegevusega lihtsalt aega.

"Ettevõtjad tahavad alati, et kõik asjad saaksid oluliselt kiiremini valmis, aga riik peab asja lahendama niimoodi, et see saaks olema igakülgselt tõhusalt ja korralikult tehtud," rääkis Sang.

Timo Tatar ütles, et taastuvenergia eesmärkide täitmist radari valmimise aeg ei sega, sest juba praegu saab tuuleparke rajada mujale.

"Neid alasid on juba üsna palju - neid on Pärnumaal, neid on Eestis ka teistes kohtades, neid on isegi saartel. Nii et kogu see tuuleenergia arengu tulipunkt ei pea sugugi olema Ida-Virumaal," sõnas ta.

Kaitseministeerium on riigikaitse seisukohast analüüsinud ka maismaatuuleparkide rajamist Lääne-Eestisse, kuid ka sinna ehitamiseks tuleks esmalt hankida lisaradar. Sellist otsust pole riik teinud.

Toimetaja: Mait Ots, Hannes Sarv, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: