Tuuleparkide arendajad pole huvitatud osa uutest radaritest kinni maksma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Oleg Sõnajalg ja Harry Raudvere
Oleg Sõnajalg ja Harry Raudvere Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu taastuvenergia toetusrühmas kõlas mõte, et tuuleenergia ettevõtted võiksid maksta uute radarite eest osaliselt ise. Arendajad sellega aga nõus ei ole.

2024. aastal Ida-Virumaal valmiv uus kaitseväe radar laiendab küll võimalusi, kuhu uusi tuuleparke ehitada, kuid sellest on tulevikus vähe. Näiteks ei saa suurele osale Ida-Virumaast ka pärast uue radari valmimist tuuleparke ehitada. Seega on vaja tulevikus veel radareid ning riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul peaks siis kaaluma võimalust, et nende hinnast tasub osa eraettevõtja.

"See loogika, mida erinevad riigid on kasutanud, on näiteks, et kui ehitatakse radar mingisse piirkonda ja kui tulevikus sellesse piirkonda rajatakse tuulik või tuulepark, siis iga selle tuuliku pealt on ette nähtud mingisugune summa, mille ettevõtja panustab radari kunagisse ostuhinda," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul võib summa sõltuda paljudest asjaoludest, kuid eraettevõtja võiks maksta umbes 10 000-20 000 eurot ühe tuuliku kohta.

"Loomulikult, kui arvestada radari enda maksumust, mis on kümnetes ja kümnetes miljonites, siis ta niimoodi väga suurt osa sellest radari maksumusest ära ei kata, aga vähemalt on see õiglus olemas, et taastuvenergia tuulikupargi rajajad panustavad riigikaitsesse. Et ei ole ainult nii, et riik sinna paneb ja keegi selle pealt teenib. Teine õigluse pool on see, et võib-olla see motiveerib ka riiki neid radareid rajama, et oleks võimalik üldse neid tuuleparke teha."

Läänemetsa sõnul on see eraettevõtete ja riigi vahel ühishuvi koht. Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse liige Harry Raudvere sellega nõus ei ole, sest idee on hea vaid riigile.

"Üks on taastuvenergia tootmine ja teine on riigikaitse ja üksikisik ei pea kinni maksma avalikku huvi, see ei ole üksikisiku kohustus. Ma toon näite, et oleks nagu kultuuriväärtuste säilimine või midagi sellist, mis on ka suur avalik huvi, nagu näiteks mõisad. Riik maksab ju peale, et neid hoitakse korras, mõisnik ei maksa riigile selle eest, nii et oma olemuselt on see sügavalt riigi probleem," rääkis Raudvere.

Raudvere sõnul võib selline meede olla mujal kasutusel, kuid igal riigil on omad õiguslikud regulatsioonid ning Eestis see nii toimida ei saa.

"Me ei saa üksikute näidete najal hakata väänama põhimõtteid. Põhimõte on täpselt selline, et eraettevõtjal pole sellega pistmist ja ütlen päris ausalt, et keda me siis lõppkokkuvõttes kaitseme või mis see avalik huvi on? Sest täna me oleme ka väga paljudel juhtudel läinud selle propaganda ohvriks, et Eesti riik kukub kohe kokku, kui radareid püsti panna ei saa, mis on tegelikult ju sisuliselt sulaselge vale."

Läänemets ütles, et Eestis pole palju alasid, kuhu tuuleparke ehitada oleks võimalik ning praegu on riigis veel kolme radari vajadus. Need on tema sõnul vaja püstitada Ida-Virumaale, Läänemaale ja Saaremaale.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: