Omanike keskliit: seadus võiks veelgi rohkem üürileandjate õigusi kaitsta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578648240000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti omanike keskliidu esimees Priidu Pärna ei ole nõus Tallinna ringkonnakohtu kriitilise hinnanguga üürisuhteid reguleeriva eelnõu suhtes ja tema sõnul sooviksid üürileandjad, et seadus veelgi rohkem omanike õiguste eest seisaks.

Pärna rääkis "Terevisioonis", et uus eelnõu ei näe üürileandjatele üürisuhetes ette ülekaalukaid õigusi.

"Pigem omanikud ja üürileandjad näeksid seda eelnõu veelgi rohkem omanike õiguste eest seisvana. Tundub, et justiitsministeerium on püüdnud leida kompromissi üürnike ja üürileandjate õiguste vahel. Ühiskond on aastaid oodanud, et 18 aastat kehtinud üüriseadusandlus saaks muudetud, sest 18 aasta eest oli olukord üüriturul teistsugune," lausus ta.

Kui eluruumi üürnikule saab panna kohustuse teha lepingu lõppedes remont, muudaks see Tallinna ringkonnakohtu hinnangul küsitavaks üüri mõtte ja sisu. Pärna leidis aga, et ringkonnakohtu seisukoht puudutas eelkõige seda, et uue eelnõu järgi saaks lisaks üürile ja kommunaalteenuste eest tasumisele kokku leppida, et üürnik maksab ka näiteks osa remondikulust.

Ta märkis, et kui üürnik korteri tagastab, eeldatakse, et see on normaalses kulumisastmes ja normaalse amortisatsiooniga.

"Uus seadus võimaldab kokku leppida, et kannan sanitaarremondi kulud või kui olen pildid pannud seina, pahteldan naelaaugud kinni või hüvitan omanikule lisakulu. See ei rakendu automaatselt, vaid tekib võimalus kokku leppida," selgitas omanike keskliidu esindaja.

Tema sõnul eeldatakse vabas ühiskonnas, et inimesed ise lepivad lepingulistes suhetes kokku, kuid üüriseaduses on seni olnud vähem vabadust ning on olnud soov seda suurendada. Seda see eelnõu pakubki.

Eelnõu kohaselt saaks edaspidi üürilepingus kokku leppida, et üürnikul tekib kohustus maksta leppetrahvi igasuguse mitterahalise kohustuse rikkumise eest. Selle kohta sõnas Pärna, et tegemist on oodatud muudatusega, sest praegune seadus niisugust kokkulepet eluruumide puhul ei võimalda.

"Eeldame, et üürniku ja omaniku vahel ei ole ju tegelikult vastuolu, mõlemad on huvitatud üürisuhtest, aga teatud juhtudel üürnikud ei täida kokkuleppeid, näiteks võtavad koduloomi või suitsetavad. Selleks puhuks peaks olema leppetrahv kokku lepitud," lausus ta. "See ei tähenda, et omanik saaks selle üürniku taskust või pangakontolt võtta, ta peab seda nõudma ja kui ei maksta, läheb see nõue kohtusse."

Pärna lisas, et seadus piirab leppetrahvi ka mahuliselt ära - see ei saa olla suurem kui 10 protsenti üürisummast. Seega ei ole omanike keskliidu juhi hinnangul tegemist üleregulatsiooniga.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: