Eesti üürisuhteid reguleerivad seadused ei ole muutunud viimase 20 aasta jooksul. Need on suuresti kirja pandud ja seaduseks vormunud olukorras, kus märgatav osa Eesti inimesi olid sundüürnikud. Sellest tulenevalt on nad ka pisut liialt üürnike poole kaldu ja nende huve liigselt kaitsvad. Vähemalt sellisel arvamusel on suur osa kinnisvaraga tegelevaid inimesi.

Just selle tasakaalu võrdsemaks toomise nimel on justiitsministeerium koos sektoris tegutsevate inimestega töötanud välja muudatused. Suurematest asjadest võimaldatakse üürisuhteid lihtsamini lõpetada ja kirjutada lepingutesse sisse nõudeid, mida varem seadustest tulenevalt teha ei olnud võimalik. Näiteks oleks tulevikus võimalik nõuda üürnikelt leppetrahvi suitsuanduri patareide vahetamata jätmise eest või remonti normaalse kulumise parandamiseks.

Viimase punkti kohta märkis Tallinna ringkonnakohus, et see võiks kaasa tuua tulevikus mahukaid kohtuvaidlusi. See võib ka osaliselt tõele vastata. Ei ole raske ette kujutada olukorda, kus üürnik ei loe piisava tähelepanuga läbi lepingut ja avastab alles välja kolides, et tema endise elupinna omanik hakkab talt midagi nõudma.

Teisalt on kinnisvarasektori inimesed kritiseerinud justiitsministeeriumi plaanitavaid muudatusi kui väheambitsioonikaid. Sellepärast, et see ei lahenda sektori ühte peamist probleemi. Riski, et sinu korterisse kolib niinimetatud puuküürnik ja keeldub sealt lahkumast. Kõigiti vastik olukord.

On näiteid, kuidas keegi elab talle mittekuuluvas korteris aastaid, jättes maksmata nii üüri kui ka muud kaasnevad kulud. Ja korteriomanikul ei ole muud teha, kui aastaid lasta võlal tiksuda ja käed taskus olukorda pealt vaadata. Ja kohtuotsust oodata. Lisaks ei ole kuigi tõenäoline, et võlgu oldud raha hiljem tagasi saab, sest kui inimesel midagi ikka ei ole, ei saa võlga ka täitur kätte.

Keegi ei tea, kui suur on puuküürnike probleem. Samas, kui riigiteatajast kohtulahendeid otsida, siis mõned ikkagi silma jäävad. Teisalt, kui Eestis on suurusjärgus 100 000 üürikorterit, siis see probleem näib olevat pigem haruldane. Puuküürnikuks olemine vajab ikkagi mingit inimeseks olemise puudumist, mis õnneks on tavapäratu.

Aga siiski. Kuigi probleem ei tundu olevat kuigi levinud, on ta siiski olemas. Iga korteri väljaüürija peab arvestama sellega, et potentsiaalselt võib ta ilma jääda mitme aasta üüri- ja kommunaalmaksetest. See on täiesti ebaõiglane – kuidas keegi saab sisuliselt varastada teise inimese vara, nii et sinna ei ole midagi parata. Miks ei võiks justiitsministeerium asju korda seada ja näiteks võimaldada inimesi üüripinnalt ilma kohtuta välja tõsta.

Aga ministeeriumil ei ole võimalik sellist muudatust teha. Kuigi Eesti põhiseadus näeb ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, on põhiseaduse alusel igaühe kodu samuti puutumatu. Kui inimene annab endale kuuluva pinna kellegi teise valdusesse, siis ta võtab sellega seaduse kohaselt teadliku riski, et uus kinnisvaravaldaja ehk üürnik ei anna seda õigeaegselt ja heas korras tagasi.

Seaduse kohaselt on kinnisvara omanikul hiljem küll võimalik kahjunõudeid esitada, kuid ilma kohtuta kellegi koju tema tahte vastaselt siseneda või teda sealt välja tõsta ei saa. See ei ole mitte ainult põhiseadusvastane, vaid ka kriminaalkorras karistatav. Kui iganes ebaõiglaselt ei ela inimene talle mittekuuluvas korteris, põhiseaduse kohaselt on kodu puutumatu. Inimese jõuga välja tõstmise eelduseks on kohtuotsus.

Seejuures ei tulene see mitte ainult meie põhiseadusest. Kodu puutumatus tuleneb ka näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, kus samuti nähakse ette, et inimese kodu on puutumatu. Me isegi parima tahtmise juures ei saaks kirjutada üürisuhteid reguleerivasse seadusesse võimalust, kuidas kellegi saaks kodust ilma kohtuta välja tõsta.

Ei kõla õiglaselt, aga kõigil inimestel on ikkagi samad õigused. Sealhulgas ka õigus kodu puutumatusele, mida saab ära võtta vaid kohtuga. Kinnisvara omanikele oleks loomulikult parem, et ei peaks puuküürnikega seotud kahjusid kandma, aga samas on võimalik piisava eeltööga neid miinimumini viia. Oleks ka võimalus põhiseadust muuta, kuid üürisuhete reguleerimiseks ei tundu see liialt tõenäoline.

Seega puuküürnike probleemile on ka tulevikus parim lahendus valida, keda oma pinnale üürnikuks võtta.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.