Põhja-Iiri parteid teatasid võimujagamisleppest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sinn Feini liider Mary Lou McDonald (k) koos kolleegidega.
Sinn Feini liider Mary Lou McDonald (k) koos kolleegidega. Autor/allikas: Brian Lawless/PA/AP/Scanpix

Põhja-Iiri võistlevad parteid teatasid reedel võimujagamiskokkuleppest, tänu millele võib piirkond saada valitsuse, mida on oodatud juba alates 2017. aastast.

"Sinn Fein otsustas astuda taas võimujagamisinstitutsiooni ja nimetada ministrid võimujagamisvalitsusse," ütles erakonna juht Mary Lou McDonald.

Sama lubaduse andis tema Briti-meelse Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) kolleeg Arlene Foster, kes nimetas lepingut õiglaseks ja tasakaalustatuks.

"See lepe tunnistab, et me elame ühises ühiskonnas. See lepe tunnistab, et ühtegi identiteeti ei tohi asetada teisest kõrgemale," ütles ta BBC raadiole. "Me oleme valmis assambleesse naasma."

Leppes nõutakse, et Põhja-Iiri valitsus tunnustaks ametlikult iiri keele staatust ja austaks kõigi inimeste vabadust valida, kinnitada, säilitada ja arendada enda rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti.

Samuti eemaldatakse selle järgi vetomehhanism ja sunnitakse parteid vaidlustes konsensust otsima.

Briti valitsus lubas Põhja-Iirimaale suurt rahasüsti, kui vabariiklased ja unionistid oma erimeelsused ületavad. Rahastuse täpne summa pannakse Downing Streeti teatel paika siis, kui leppe sünd on kindel. 

Põhja-Iirimaa on olnud omavalitsuseta alates 2017. aasta jaanuarist ja piirkonda on valitsenud ametnikud. DUP ja Iiri vabariiklaste vasakpoolse Sinn Feini võimujagamisvalitsus lagunes pärast raha väärkasutamise skandaali, kuid Suurbritannia eelseisev lahkumine Euroopa Liidust on andnud erakondadele uue tõuke ühispinna leidmiseks.

Viimane kõnelustevoor Põhja-Iiri parteide vahel käivitati pärast Briti üldvalimisi 12. detsembril, millega DUP kaotas oma positsiooni Briti parlamendis. Samuti vähenes toetus Sinn Feinile. 

Aastal 1998 allkirjastatud Põhja-Iiri rahulepe, mille eesmärk oli lõpetada kolm aastakümmet kestnud vägivaldne periood ehk The Troubles, näeb ette võimu jagamist regiooni kahe suurima partei vahel. 

Kõnelused valitsuse moodustamiseks on kulgenud raskustega iiri keele kasutamise ja vähemusvalitsustele vetoõiguste andmise küsimuste tõttu. 

Praegune kokkuleppekava nõuab, et valitsus "annaks ametliku tunnustuse iiri keele staatusele Põhja-Iirimaal". 

Kõnelusi raskendas ka asjaolu, et DUP-il oli alates 2017. aasta juunist Briti parlamendi eelmises koosseisus kaalukeele roll. Nimelt tagasid DUP-i saadikud Briti konservatiivide valitsusele parlamendienamuse. 

DUP keskendus seejärel Brexiti läbirääkimiste mõjutamisele Londonis, kuid partei jäi sellest rollist konservatiivide suurvõidu järel 12. detsembril ilma.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: