Põhja-Iirimaa parlament korraldas eriistungi ja valis neutraalse esimehe pärast seda, kui unionistid lõpetasid 2022. aastal alanud boikoti ja lubasid naasta ühisvalitsusse. Boikott lõpetati kui Suurbritannia valitsusega jõuti leppeni Brexiti-järgsete kaubandusreeglite lõdvendamist osas.

Provintsi esimeseks ministriks valiti vabariikliku Sinn Féini asejuht Michelle O'Neill. Esimese ministri asetäitjaks sai Demokraatlik-Unionistlikust parteist (DUP) Emma Little-Pengelly.

O'Neill nimetas enda ühisvalitsuse juhiks valimist ajalooliseks. "See on ajalooline päev ja kujutab endast uut koitu," ütles ta pöördumises parlamendile.

Parlamendi spiikriks valiti endine DUP juht Edwin Poots.

O'Neill astub ametisse keerulises olukorras, kus lahendamist vajavad eelarveline kitsikus ja avalike teenuste kehv seisukord, mis on põhjustanud provintsis ulatuslikke proteste.

Põhja-Iirimaa jagab piiri Euroopa Liiduga, kuid vastavalt rahuleppele peab provintsi ja ülejäänud Iirimaa piir olema vabalt läbitav. London sõlmis selle tagamiseks Brüsseliga Brexiti-järgse kaubandusleppe, mis näeb ette tollikontrolli kaupadele, mis saabuvad saarele ülejäänud Suurbritanniast.

Unionistide sõnul tähendas see sisuliselt aga Põhja-Iirimaa jätmist EL-i ühisturule ja tolliliitu ning provintsi kaugenemist ülejäänud Suurbritanniast, tehes Iirimaa taasühinemise tõenäolisemaks.

DUP nõustus võimujagamist jätkama läinud nädalal pärast keerulisi läbirääkimisi, millest sündinud leppe kohaselt Põhja-Iirimaale suunduvate kaupade kontrolli lõdvendatakse.

DUP lahkus 2022. aasta veebruaris protestiks Brexiti-järgsete kaubandusreeglite vastu Põhja-Iiri parlamendist. DUP kaotas 2022. aasta valimistel suurima partei koha, mistõttu läks võimujagamisvalitsuse esimese ministri koht vabariiklikule Sinn Féinile, kuid DUP keeldus Iiri rahvuslastega valitsusse minemast.

Põhja-Iiri rahuprotsessiga paika pandud võimujagamisreeglite järgi peavad valitsuses olema nii britimeelsed unionistid kui ka Iiri rahvuslased.

Nii jäid Põhja-Iirimaa 1,9 miljonit inimest toimiva valitsuseta, mis langetaks tähtsaid otsuseid olukorras, kus elukallidus hakkas tõusma ja koroonapandeemiast põhjustatud järjekorrad pingestasid tervishoiusüsteemi.

Jaanuaris korraldasid Põhja-Iiri õpetajad, medõed ja teised avaliku sektori töötajad 24-tunnise streigi, nõudes poliitikutelt valitsusse naasmist.

Briti valitsus on nõustunud andma Põhja-Iirimaale avalike teenuste tarvis 3,3 miljardit naela, aga vaid tingimusel et Belfasti valitsus hakkab tööle.