Põhja-Iirimaa parteid jätkasid kõnelusi võimujagamisvalitsuse loomiseks

Põhja-Iirimaa erakonnad kohtusid esmaspäeval lootuses moodustada kolmeaastase pausi järel taas võimujagamisvalitsus.
Põhja-Iirimaa on olnud omavalitsuseta alates 2017. aasta jaanuarist. Võimujagamisvalitsus Briti-meelse Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) ja vasakpoolse Iiri vabariikliku Sinn Feini vahel lagunes pärast raha väärkasutamisskandaali, kuid Ühendkuningriigi eelseisev lahkumine Euroopa Liidust on andnud erakondadele uue tõuke ühispinna leidmiseks.
Neljapäevastel üldvalimistel said parlamendis enamuse konservatiivid, sillutades tee Euroopa Liidust lahkumiseks 31. jaanuaril.
Brexiti mõju Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piirile on olnud lahkumise üks vastuolulisemaid teemasid.
Londoni ja Brüsseli vahel saavutatud lahkumisleppe kohaselt jääb Põhja-Iirimaal ajutiselt kehtima osa EL-i reegleid, mille Põhja-Iiri assamblee peab igal aastal heaks kiitma.
"Valimised muutsid asju väga dramaatiliselt," ütles Sinn Feini president Mary Lou McDonald BBC raadiole.
2017. aasta üldvalimistel jäi toonane peaminister Theresa May parlamendienamusest ilma, mis sundis ta liitu DUP-ga. DUP keskendus seejärel Brexiti läbirääkimiste mõjutamisele Londonis, kuid partei jäi sellest rollist konservatiivide suurvõidu järel ilma.
"Loodan, et nende tähelepanu tuleb nüüd tagasi koju ja me saame koos ületada selle, mis tuleb ületada," ütles McDonald.
"Asjaolu, et Briti valitsus nimetas Põhja-Iiri valitsuse taastamist oma põhiliseks prioriteediks, ma loodan, et nad peavad seda sõna," lisas ta.
Osa analüütikuid nõustusid, et valimistulemused mõjutavad uue valitsuse moodustamist.
"Uus aritmeetika Westminsteris annab DUP-ile palju rohkem põhjust Sinn Feiniga leppeni jõuda," ütles Belfasti ülikooli politoloog Jamie Pow. "Kui nad tahavad oluliseks jääda, peavad nad valijatele näitama, et nad saavad asjadega hakkama."
Põhja-Iirimaad esindab 650-kohalises Briti parlamendis 18 saadikut. DUP-i mandaatide arv langes neljapäeval kümnelt kaheksale. Sinn Fein sai seitse mandaati, kuid ei saada oma saadikuid parlamenti, sest partei ei tunnista Briti parlamendi voli Põhja-Iirimaa üle.
Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa eest astutav minister on lubanud korraldada kohalikud valimised, kui piirkond 13. jaanuariks valitsust ei moodusta.
Põhja-Iirimaad on viimased kolm aastat juhtinud ametnikud.
"Ma loodan, et õhus on muutust," ütles DUP liider Arlene Foster.
"Ma tulen laua taha viisil, mis aitab meil tulla välja leppega, mis on tasakaalus ja proportsionaalne, mis esindab asjaolu, et meil on Põhja-Iirimaal lõhenenud kogukonnad, kellel peab olema oma koht," ütles ta.
Oluline on ka see, et esimest korda ajaloos on Põhja-Iirimaal rohkem Iiri vabariiklastest saadikuid (Sinn Fein + SDLP) kui unioniste. Nii nagu Šotimaal toetati ka seal referendumi ajal EL-i jäämist, unionistide DUP oli aga tugevalt Brexiti-meelne.
Eriti märkimisväärne on see, et Sinn Feini kandidaat John Finucane võitis Belfasti põhjaosas DUP-i asejuhti Nigel Doddsi.
Valimistulemused Põhja-Iirimaal:
* Põhja-Iiri Demokraatlik Unionistide Partei (DUP) 8;
* Sinn Fein 7;
* SDLP 2;
* Alliance Party 1 (tsentristlik Brexiti-vastane partei).
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR