Reinsalu teatas oma avalduses, et Ukraina reisilennuki allatulistamise tunnistamisele peavad järgnema edasised sammud.

"Vajalik on Iraani poolt diplomaatiliste kanalite kaudu vabandada ohvrite koduriikide ees, tagada ammendav uurimine ja teiste riikide ekspertide ligipääs andmetele, süüdlaste vastutuselevõtmine ning kompensatsiooni maksmine ohvrite peredele," teatas Reinsalu.

Lisaks rõhutas ta, et Ukraina reisilennuki allatulistamise uurimine peab toimuma rahvusvaheliste reeglite järgi.

"Selle vajadust olen rõhutanud nii julgeolekunõukogus kui ka eilsel (reedesel - toim) EL-i välisministrite nõukogul. Takistuste ilmnemisel on Eesti valmis koostöös teiste riikidega neid küsimusi tõstatama rahvusvahelistes institutsioonides. Meie diplomaadid on sellekohaseid konsultatsioone pidanud ja jätkavad neid vastavalt kujunenud olukorrale," lisas välisminister.

Ta lisas "Aktuaalse kaamera" stuudios antud intervjuus, et ÜRO julgeolekunõukogus tuli Iraani küsimus jutuks neljapäevasel arutelul, kus pärast pingelisi arutelusid jõuti seisukohtades kompromissini ja tauniti Venemaad, kes kasutab sellist kriisi hübriidrelvana ära.

Iraani ootamatu ülestunnistuse taga võib Reinsalu sõnul olla soov näidata end märtrina.

"Ma arvan, et selle taga ennekõike oli kahtlemata pragmaatiline kaalutlus, et seda ei ole võimalik kinni hoida enam tänapäeval selle tehnoloogilise luure võimalustega, mis liitlaste käsutuses on Lääne poolt ja tegelikkuses kui Iraan soovib endast luua ohvri kuvandit Ameerika Ühendriikide kui agressori vastu, siis selle kuvandiga see selline väga tõsine eitus, mida ju rahvusvaheline avalikkus tõena ei võtaks, kahjustaks neil seda kuvandit olemuslikult," selgitas Reinsalu.

Eesti positsiooniks peab ta Iraani-kriisi küsimuses Atlandi-ülese koostöö väärtustamist.

"Meie peame kõige tähtsamaks Atlandi-ülest ühtsust: et Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit oleksid aktiivsed ja tegutseksid võimalikult ulatuslikult koos. See on tegelikult märksõna ka NATO tegevusele," ütles Reinsalu.

Ta rääkis Iraagis kujunenud pingelisest olukorrast ka oma ametivenna, USA välisminister Mike Pompeoga.

Reinsalu kinnitas seoses pingetega Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel Pompeole Eesti toetust ning rõhutas, et USA-l on õigus enesekaitsele vastavalt ÜRO põhikirjale.

"Olen kutsunud Iraani üles Lähis-Idas destabiliseerivat tegevust lõpetama," sõnas Reinsalu.

Tema sõnul on oluline jõuda olukorra maandamiseni diplomaatilisel teel ning Eesti töötab ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida. 

Välisminister Pompeo tänas Eesti välisministrit toetuse eest ning rõhutas vajadust liitlaste koostööks.

Reinsalu sõnul on oluline, et Iraan ei saaks tuumariigiks ning ei jätkaks raketiprogrammi arendamist. Selles küsimuses on tähtis Atlandi liitlaste koostöö. 

Välisminister kinnitas USA kolleegile, et Eesti peab strateegiliselt oluliseks nii kahepoolset kui ka Atlandi kogukonna koostööd USA-ga nii ÜRO julgeolekunõukogus, NATO-s kui ka Euroopa Liidu tasandil. 

Vestluses kõneldi samuti Euroopa Liidu välisministrite reedesest kohtumisest ning Ukraina reisilennuki allatulistamise uurimisega seonduvast. 

Mõlemad välisministrid kinnitasid üle vastastikust pühendumist kollektiivse julgeoleku tagamisele vastavalt NATO põhikirjale. 

Välisminister Reinsalu kohtub Iraani välisministriga Zarifiga järgmisel nädalal New Dehlis.