Mahdi kantselei ütles reedel avalduses, et peaminister edastas nõudmise neljapäeva õhtul telefonivestluses Pompeoga. USA välisminister olevat ise Iraagi valitsusjuhile helistanud.

Mahdi sõnul on Iraak vastu kõigile oma suveräänsuse rikkumistele, seal hulgas Iraani raketirünnakutele Iraagi sõjaväebaaside vastu ning USA droonirünnakule, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds juht Qasem Soleimani.

Iraagi peaministri sõnul tuleb ameeriklastel valmistada ette mehhanism, et täita Iraagi parlamendi resolutsioon, milles kutsustakse saatma võõrväed riigist välja.

"Peaminister ütles, et Ameerika väed olid sisenenud Iraaki ja droonid lennanud riigi õhuruumis ilma Iraagi võimude loata ning see oli kahepoolsete kokkulepete rikkumine," lisati Mahdi kantselei avalduses.

USA kaitseminister Mark Esper ja staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley on öelnud, et Washingtonil ei ole plaani vägesid Iraagist välja viia.

USA keeldub arutamast Iraagiga vägede väljaviimist

USA teatas reedel, et ei aruta Iraagiga vägede väljaviimist riigist, ja lükkas tagasi peaminister Adel Abdel Mahdi palve saata delegatsioon Bagdadi väljaviimise mehhanismis kokku leppima.

Ühendriikidel on Iraagis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastasel missioonil umbes 5200 sõdurit. Iraagi parlament kutsus 5. jaanuaril valitsust tühistama riigis viibivate USA ja selle liitlasriikide vägede mandaati. 

"Praegu pühendub mis tahes Iraaki saadetav delegatsioon arutelule, kuidas kõige paremini meie strateegilist partnerlust jätkata ega aruta vägede väljaviimist, vaid meie õiget ja kohast jõudude paigutust Lähis-Idas," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus.

Ühendriikide väed on Lähis-Idas heade kavatsustega, kinnitas Ortagus. "Me tahame olla suveräänse, jõuka ja stabiilse Iraagi sõber ja partner," lisas ta.

USA väed tungisid Iraaki 2003. aastal, et kukutada diktaator Saddam Hussein. Diktaatori kukutamine vallandas verevalamise kogu riigis. Ühendriikide eelmine president Barack Obama andis käsu väed välja viia ja see saigi 2011. aasta detsembris teoks, aga 2014. aastal kutsuti nad tagasi, et aidata Iraaki võitluses IS-iga olukorras, kus suur osa riigi põhja- ja keskosast oli pühasõdalaste kätte langenud.