Ametnikud tunnistavad, et ilmselt tuleb omal ajal väiksesaarte nagu Vormsi jaoks välja töötatud lahendus võtta kasutusele ka mujal, sest noored arstid ei taha töötada väljaspool pealinna ja Tartut.

Ligi 1800 Haapsalu inimesel tuleb harjuda uutmoodi ravimisega. Kui seni said nad iga päev arsti jutule või temaga telefoni teel nõu pidada, siis pärast doktor Ilme Leova pensionilejäämist on ravimine jäänud suuresti pereõe õlule. Tõsisema tervisemure korral saab patsient pidada videosilla vahendusel nõu Paides töötava tohtriga, kel on oma nimistu. Korra nädalas käib kohapeal vastuvõtte tegemas ka perearst Madis Tiik.

"Korraldasime kaks konkurssi, [oleme] pidanud läbirääkimisi kohalike arstidega, mitte keegi ei soovinud sinna teenust osutama minna. Madis Tiik oli meie viimane võimalus, et patsiendid saaksid mingisugustki abi," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.

Kui uue tohtri otsingud suvel mitu korda luhtusid, palusid ametnikud oktoobri lõpus abi Madis Tiigilt. Tema juhitud firma Terviseagentuur on nii mõnelgi pool Eestis aidanud perearstipõuda leevendada, võttes palgale asendusarsti.

"Seekord nad küsisid, kas meil on mingisuguseid võimalusi see asi kuidagi lahendada, arutasime ja leidsime, et võtaks selle asja ja teeks ära," sõnas Madis Tiik.

Tiik lootis esialgu leida mõne noore arsti, kes sooviks oma elu Haapsaluga siduda.

"Uut arsti oli vaja juba 1. jaanuarist ja meil jäi väga vähe aega võimaliku asendaja leidmiseks. Keset talve on see üsna keeruline, sest kõik, kes on vabad, on ennast keset talve tööle lubanud. Talvel on ju perearstidel kõige kiirem tööaeg," rääkis Madis Tiik.

Terviseagentuur võttis esialgu nimistu üle pooleks aastaks ja hetkel on videotohter kasutusel hädalahendusena.

"Mis muidugi ei tähenda seda, et tegelikult see juba välja töötatud lahendus võibki püsivaks lahenduseks jääda," lisas perearst.

Tiigi sõnul on inimeste eelistus elada linnades tekitanud uue olukorra. Kui veel viis aastat tagasi oldi mures, kuidas leida uusi perearste maale, siis nüüd tuleb Tiigi sõnul arvestada sellega, et tohtriteta jäävad lähiaastatel ka suured keskused, nagu Pärnu, Valga või Viljandi.

"Maakonnalinnadesse ei leiata arsti ja maapiirkonnast ei maksa enam unistadagi, et sinna kedagi saab," tõdes ta.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saare sõnul on Haapsalus toimuv omalaadne pilootprojekt.

"Praegu me üritame seda teenust koostöös haigekassaga ära kirjeldada, sest meil on teisigi piirkondi, kus nimistu konkursid ei ole õnnestunud, kuna ükski arst ei ole soovinud nimistut võtta," sõnas Saar.

Ta tunnistas, et hetkeolukorda vaadates tuleb tõdeda, et ilmselt on videotohter perearstiabi tulevik.

Kuigi praegune perearsti rahastusmudel eeldab meediku ja patsiendi silmast silma kohtumist ning videoarsti kasutamise osas, on nii haigekassal kui ka terviseametil teatud küsimusi, kinnitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, et otsest vastuolu õigusaktidega ei ole leitud.

"Perearstiteenus on praktiliselt ainukene teenus tervishoiusüsteemis, kus sidevahendte teel nõustamine on reguleeritud," sõnas Paluste. Ta lisas, et kindlasti vajab analüüsimist, milline peaks olema nimistu rahastamine antud lahenduse puhul.

"Inimeste rahustamiseks ma tahan öelda, et abi ju tegelikult on kohapeal tagatud, kogenud õde on kabinetis olemas, arsti vastuvõtt ei ole küll igapäevaselt, aga arsti siiski kohapeal ju ka käib mingid päevad nädalas," ütles Paluste.

Ta möönis, et videosild võib esmapilgul tekitada võõristust, kuid see aitab olukordi lahendada nii, et patsiendid ei kannata. Paluste sõnul on videoarsti kasutamine võimalik vaid siis kui nimistu pereõde on väga kogenud ning ilmselt on vaja õdedele õigusi juurde anda.

Tiigi sõnul võiks võtta eesmärgiks, et kolmandik visiitidest lahendab õde ära iseseisvalt, kolmandikul juhtudest on vaja arsti vastuvõttu ja kolmandik muredest saab lahenduse kas telefonikõne või videokonsultatsiooni teel.

Kriis perearstisüsteemis süveneb, sest Eesti perearstidest enamik on kas juba pensioniealised või siirduvad pensionile lähiaastatel. Mullu residentuuri lõpetanud 13 tohtrist vaid kaks võttis omale nimistu. Üks nimistu oli Tallinnas ja teine Harjumaal Rae vallas.