Perearste võiks tööle meelitada tasuta korter või eramukrunt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuna perearstikriis Eestis aina süveneb, loodab sotsiaalministeerium olukorda leevendada, mitmekordistades väljaspool pealinna ja Tartut töötavatele perearstidele makstavaid lisatasusid. Perearstide arvates sellest ei piisa, senisest rohkem peavad hakkama pingutama omavalitsused, kes võiksid pakkuda tohtrile kas ametikorterit või sobivat krunti oma kodu rajamiseks.

"Tulevikus hakkab kaugusetasu saama veidi üle poole Eesti perearstidest ja kõige suuremat toetust saab üle 50 perearsti, kes tõesti asuvad kõige kaugemal haiglatest ja töötavad kõige väljakutsuvamates tingimustes," rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) "Aktuaalsele kaamerale".

Alates aprillist hakatakse väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdu ametis olevatele perearstidele 197 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 kilomeetri kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563 euro asemel 1647 eurot. Täiendavat kaugusetasu hakkab saama senise 179 perearsti asemel 400 nimistuga perearsti.

Viljandi perearsti Helve Kansi sõnul on perearstid juba ammu rääkinud, et senisest rohkem tuleb toetada väiksemates kohtades töötavaid tohtreid. "Kaugusetasu on väga õige ja hea samm selle poole, et  vähegi maaperearstindust toetada," sõnas Kansi.

Kogenud tohtri sõnul on maatohtrite töö keerulisem, sest inimesed on haigemad ja vanemad, samas on nad patsientidena meeldivamad. "Midagi peab ikkagi ette võtma ja kuidagi arste motiveerima," on ta kindel.

Et kaugusetasu mitmekordistamine Eesti perearstikriisist päästab, Kansi ei usu. Ka ei pruugi see noori väiksematesse kohtadesse tööle meelitada.

"Noortel on teistsugused motivaatorid, nad tahaksid, et oleks kolleegi õlg kõrval, aga see vähemasti aitab hoida praegu töötavaid arste, et nad jätkaksid töötamist kas või siis, kui pensioniiga kukub," ütles Kansi.

Tohtri sõnul peaksid ka omavalitused aina enam mõtlema, mida on neil arstidele pakkuda. Peretohtri arvates on hästi oluline motivaator näiteks elamispind.

25 000 uuele tohtrile

Haapsalus ravitakse praegu ühe nimistu patsiente videokõne vahendusel, sest uut tohtrit ei õnnestunud leida. Nüüd on linn valmis maksma uuele perearstile või tema firmale 25 000 eurot toetust tingimusel, et tohter jääb vähemalt viieks aastaks ametisse.

"Arvatakse, et see 25 000 eurot võiks huvi tekitada, kuigi minu teada Eesti on perearstikriisi väga laialdaselt ja isegi Tallinnas ja Tartus on nimistuid, kus perearsti pole," ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Ka on Haapsalu valmis aitama korteri leidmisel, kuid linnal on ka mõni vaba eramukrunt, mida saaks perearstile pakkuda. Lasteaia ja koolikohtadega suvituslinnas probleeme pole, vaid tohtri kaasale ei saa linn tööd otsida.

"Eks neid variante on, aga kas need aitavad, on iseasi," tõdes linnapea. Oma mõju võib Suklese sõnul olla ka aprillis mitmekordistuval kauguse tasul. "Soomes makstakse sellist kaugusetasu ja seal ta mõjutab päris palju Eesti arste, kes sinna on läinud," lisas Sukles.

Vildakas rahastamismudel perearsti ei soosi

Üle Eesti mitmeid perearstinimistuid omava Madis Tiigi sõnul on tegu küll suure muudatusega, kuid ta ei usu, et see teeks näiteks Haapsallu uue arsti leidmise lihtsamaks. "Küsimus on, kas see tasu suurendamine peaks olema veel suurem ja kas see peaks olema veel rohkem diferentseeritud. Aga põhimõte ise on hea," sõnas Terviseagentuuri juhtiv Tiik.

Asendusarstidele makstakse praegu tunnitasu ning kompenseeritakse sõidutasu, seetõttu oli seni külakorda käiva asendusarsti sissetulek parem, kui nimistuga töötava perearsti oma, kuigi asendusarstil on vastutus märksa väiksem. Kaugusetasu muutmine seda ebavõrdsust vähendab.

"Võib-olla me jahime vale kontingenti. Äkki peaks mõtlema, et Haapsallu tahab tulla näiteks 50+ perearst Tallinnast, kes mõtleb sellisele rahulikule  pensionipõlvele. Võib-olla see sihtgrupp - noored -, keda me sinna agiteerime, ei olegi õige," arutles Tiik.

Kui perearstide rahastamine oleks paindlikum ning omavalitused aitaksid kaasa, siis ei saa Tiigi sõnul välistada, et võib-olla on mõni Eesti arst nõus Soomest kodumaale tagasi tulema. "Kuskil on see rahanumber, mis paneb inimesed liikuma," on Tiik veendunud.

Terviseameti töökuulutuse peale tavaliselt sellised inimesed Tiigi sõnul liikuma ei hakka. "Need inimesed tuleb isiklikult üles otsida, nendega rääkida ja selgeks saada, mis ühe või teise inimese liikumpanevaks jõuks on," arvas Tiik.

Haapsalu loodab uue arsti leidmisel 25 000-eurosele boonusele, aga nagu maksuamet neljapäeval neile teada andis, siis viiendik sellest summast tuleb tohtril maksta tulumaksuna riigikassasse.

Täiendavate lisatasude maksmiseks kulub ligi kolm miljonit eurot.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: