Perearst ei tohi ravides lähtuda oma maailmavaatest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinnas oli sunnitud oma ameti maha panema perearsti tööd teinud noor meedik, kes oma usulistest vaadetest lähtuvalt jättis pikendama beebipillide retsepti. Tartu ülikooli professori Ruth Kalda sõnul on arstil õigus oma maailmavaatele, kuid ta ei tohi neist lähtudes langetada raviotsuseid.

Tallinna munitsipaalperearstikeskus sai vaid loetud nädalad pärast asendusarsti palkamist teada, et oma usulistele tõekspidamistele tuginedes on katoliiklasest tohter jätnud pikendamata mitme patsiendi retseptid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuli välja, et doktoril on oma arusaamine teatud küsimustes, näiteks pereplaneerimise erinevatest viisidest. Kõige murelikumaks tegi see, et kuna tegemist oli asendusarstiga, siis meil oleks olnud võimalik suunata doktorile mitte meelepärased tegevused mõnele kolleegile," rääkis Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juht Monika Haukanõmm.

Haukanõmmele jääb arusaamatuks, miks tohter ei öelnud tööle tulles välja, et on raviotsuseid, mis tema maailmavaatega kokku ei käi.

"Tegutsedes arstina oled sa siiski informeeritud, et see puudutab kindlasti teemasid, mis ei pruugi sinu väärtushinnangutega kokku käia ja sellest lähtuvalt peaks ka arst tegema oma valikuid," leidis tervisekeskuse juht.

Haukanõmme sõnul sobiks selliste veendumustega meedikule perearstitööst märksa paremini näiteks radioloogiamet või mõni muu eriala, kus selliseid eetilisi dilemmasid ette ei tule. Ta loodab, et tohter peab seda silmas residentuuri astudes eriala valides.

Perearstide koolitaja, Tartu ülikooli professori Ruth Kalda sõnul võib arstil nagu igal teiselgi inimesel olla oma maailmavaade ja väärtushinnangud, kuid ta ei tohi langetada neist lähtuvalt raviotsuseid, sest meditsiinis on patsiendi õigused esikohal.

"Ta ei tohi ära unustada patsiendi õigust saada parimat kaasaegset ravi ja mitte panna patsiendi elu ja tervist ohtu. Seda ta ei tohi teha ja seetõttu peab ta oma otsuseid tegema lähtuvalt meditsiinilistest põhimõtetest, mitte tooma siia sisse religiooni ja muid põhimõtteid," ütles professor.

Kalda sõnul võib arst öelda, et  tema ei saa seda raviotsust teha, kuid sel juhul tuleb patsient suunata teise tohtri juurde, kindlasti ei tohi aga inimest jätta abita.

Ta toonitas, et patsiendi õigus saada kaasaegset ravi on kirjas nii arsti eetikakoodeksis kui ka mitmes seaduses ning patsiendil on õigus otsustada oma ravi üle ja arst saab ravist keelduda vaid juhul, kui patsiendi soovitu ohustab tema tervist.

Terviseamet ei oska öelda, kui tõsise probleemiga on tegemist, sest nemad uurivad konkreetseid kaebusi.

"On üksikuid juhtumeid olnud, kus arstid teatud usuliste veendumuste tõttu teatud ravimeid ei kirjuta, aga selle kohta, et inimesi oleks abita jäetud, minul infot ei ole," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.

Saare sõnul peavad perearsti töö tegijad lähtuma tööjuhendist ja kui tohter oma veendumustele tuginedes jätab näiteks beebipillide retsepti pikendamata või lapse vaktsineerimata, siis tuleb tal leida endale uus amet.

"Kui väärtushinnangud või religioossed põhimõtted segavad arsti igapäevases töös tõenduspõhist ravi osutamast, siis ma arvan küll, et see kaalutlus tuleks teha, et mil viisil edasi minna, kas ta saab jätkata arstina töötamist," sõnas perearstide koolitaja, professor Ruth Kalda.

Arstiametist loobumist ei pea Kalda põhjendatuks, kui arst järgib ravijuhiseid, kuid maailmvaatest tulenevalt on üksik protseduur tema maailmavaate vastu, näiteks abortide tegemine. Kuid sel juhul tuleb patsient kindlasti suunata edasi mõne oma kolleegi poole.

Saare sõnul võiks hakata arutlema selle üle, kas arsti registreering peaks olema eluaegne. "Et lõpetad kooli ära ja siis kantakse su haridus registrisse, kuigi võib-olla sa ei tööta kümme aastat, võib-olla su veendumused muutuvad," arvas terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.

Ruth Kalda sõnul tooks see kaasa suure hulga lisatööd ja bürokraatiat ning seda ideed tuleks seetõttu  põhjalikult kaaluda.

Perearstide pädevust juba kontrollitakse, kuid see on vabatahtlik. Kalda sõnul osaleb selles projektis lõviosa ehk 75-80 protsenti perearstidest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: