ERR Leedus: hävitajad tegid mullu Balti õhuruumis rekordiliselt tuvastuslende ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Belgia õhuvägi

NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajad tegid eelmisel aastal rekordpalju tuvastuslende. Venemaa aktiivsus püsib meie õhuruumi valvajate hinnangul siiski tavapärasel tasemel.

Belgia õhuväelased näitasid Leedu Šiauliai lennubaasis ajakirjanikele oma hävitajaid F-16 ja seda, kui kiiresti nad häire korral nendega õhku jõuavad tõusta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tavaliselt tuleb meie piirkonnas tuvastama ja jälgima minna kahtlaselt käituvat Venemaa lennukit. Seni on belglastel olukorrad õhus lahenenud rahulikult. Jutuajamiseni Vene pilootidega enamasti ei jõuta.

"Enamasti me raadio teel ei suhtle, kuid me püüame suhelda mitmel moel. Nad teavad, et me oleme seal ja et me eskordime neid nende õhuruumi," selgitas Belgia eskadrilli ülem kolonelleitnant Roeland van Thienen.

Lennukisse jooksmisest lennurajale jõudmiseni kulub neli minutit. Poola, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani õhuväelased näitasid ajakirjanilele enda tööd õhus.

"Sa näitad, mida sa suudad, sa narritad. Nemad näevad, kui täpsed ja kui hästi ettevalmistatud meie oleme ja kui palju meil on tahet oma maad kaitsta. See ongi üks meie põhilisi missioone - Baltikumis näidata, et NATO on üks blokk ja sa ei saa püüda kimbutada ühte liiget, sest kui sa seda teed, siis sa ründad kohe kogu NATO-t," rääkis Belgia õhuväe staabiülem kolonel Geert de Decker.

Eelmisel aastal ulatus tuvastuslendude arv Baltikumis 200-ni, aasta varem oli see 145. NATO seletab seda suurema valvsuse ja õppustega. Venemaa aktiivsus püsib tavapärasel tasemel.

"Tipp oli aastatel 2015-2016. Viimastel aastatel näeme me enam-vähem samal määral tegevusi õhus, aga see sõltub õppustest nii NATO kui ka Venemaa poolel. Kui meil on õppused, siis püüavad nemad meid jälgida, meie teeme sama. See on professionaalne lähenemine," ütles NATO ühendatud õhuoperatsioonide Uedemi keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer.

Eesti ja Läti avasid äsja uued õhuoperatsioonide juhtimiskeskused ja Balti riigid kavatsevad tulevikus ühineda ühtse juhtimissüsteemiga ACCS. Sellised sammud parandavad meie eeldusi jõuda õhuturbest kunagi ka õhukaitsevõimekuseni konfliktide korral.

"See on esimene samm ja nüüd tuleb teha järgmised. Aga see on ka riigi hangete küsimus, kas te tahate ja suudate osta neid süsteeme," ütles Habersetzer.

Demonstratsioonesinemiseks tõusid õhku ka Soome õhuväelased, kes NATO-ga tihedat koostööd teevad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: