Sisseränne suurendas Eesti rahvaarvu juba viiendat aastat järjest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579243080000 | amCalendar}}
Foto: Sander Koit / ERR

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aastat tänu sisserändele.

Surmasid oli 2019. aastal sündidest endiselt rohkem ja loomulik iive jäi 1490-ga negatiivseks. Seda võib pidada ootuspäraseks, sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitusealiste inimeste arv väheneb, märkis statistikaamet oma pressiteate. Rahvaarvu pööras aga kasvule positiivne rändesaldo: 2019. aastal saabus Eestisse elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus.

Eelmisel aastal sündis Eestis 13 900 last, mida on üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Arvestades, et 1990. aastatel sündinud väiksearvuline põlvkond on jõudnud aktiivsesse pere loomise ikka, oli sündide arvu vähenemine ootuspärane, tõdes amet.

Tõenäoliselt avaldas sündimusele endiselt mõju kolmanda lapse toetuse suurenemine, sest lapsi sündis rohkem kui 2017. aastal, kuigi naiste arv on kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud. Hilisem analüüs näitab, kas eelmise aasta langus tulenes esimeste ja teiste laste sündide arvu vähenemisest või sündis ka kolmandaid lapsi vähem kui 2018. aastal.

Rahvaarvu muutus 2010 - 2019 Autor/allikas: Statistikaamet

Möödunud aastal suri 15 390 Eesti elanikku. Vanemaealiste arvu suurenemisele vaatamata on surmade arv üha pikeneva eluea tulemusena viimasel kümnendil olnud stabiilne.

Välisränne on juba viimased viis aastat muutnud rahvaarvu positiivses suunas. Aastal 2019 saabus Eestisse elama 12 240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest. Rändesaldo on aasta varasema ajaga võrreldes langenud 2000 inimese võrra.

Rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige raskem hinnata, sest hiljem täiendab statistikaamet rändeandmeid peale rahvastikuregistri info ka registreerimata rände näitajate alusel. Lõplikku tulemust on teiste rahvastikusündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam saada ning see võib rändevoogusid oluliselt suurendada, märkis statistikaamet.

Väljaränne suureneb peamiselt seetõttu, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist. Sisseränne aga suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei olnud registreeritud.

Kes ja kust 12 000 sisserändaja seas Eestisse tulid, pole statistikaamet veel analüüsinud, kuid järeldusi aitavad teha varasemad aastad. Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti kodanikke tuleb koju tagasi riikidest, mis olid varem nende kui lahkujate suuremad sihtriigid nagu Soome ja Suurbritannia.

"Meeste osas oli juba ka 2006.- 2007. aastal Eesti kodanike sisseränne suurem kui väljaränne. Kui majanduslik olukord stabiliseerub, Eestis lähevad palgad kõrgemaks, siis tullakse siia ka tagasi. Ja kui siin on ebavõrdsus lähipiirkonna palkadega - mida suurem see on, seda suurem on tõenäosus, et siit ära minnakse," lisas Tammur.

Tema sõnul näitab see, et inimesed tahavad elada ikkagi Eestis ja kui vähegi võimalik, tulevad nad siia tagasi. Uued sisserändajad suunduvad põhiliselt pealinna või suurtesse keskustesse.

BNS: Lätis on aastakümnete madalaim sündimus

Läti sündimus langes mullu jätkuvalt, jõudes viimaste aastakümnete madalaimale tasemele, ütles BNS-ile demograaf Ilmars Mežs.

Ta ennustas sündimuse langemist ka järgnevatel aastatel, kui püsivad peapõhjused, mis takistavad uute perede loomist. Rääkides peamistest demograafilistest muredest, osutas asjatundja, et poliitikud peaksid esmajoones mõtlema maksusoodustustest noortele lapsevanematele, toetustesüsteemi täiustamisele ja lasteaedade ligipääsetavuse parandamisele, seda eriti Riias.

Demograafi arvates peaks Läti võtma eeskuju teistest Baltimaadest, eriti Eestist, mis panustab sündimuse suurendamisse kaks korda rohkem kui Läti. Tulemusena väheneb Eesti elanikkond aastas keskmiselt tuhende võrra, kui Lätis kümne tuhane võrra.

Mežsi arvates tuleks mõelda eeskätt vaesuse vähendamisele, mis heidutab pere juurdekasvu loomise eest. Tema arvates aitab lastetoetuse suurendamine ja elukohagrantide eraldamine kaasa paljulapselistele perede arvu kasvule.

Demograafilistest suundumustest tõi ta välja veel sisserände suurenemise välistudengite ja võõrtööjõu näol.

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Tiina Jaakson

Allikas: ERR/BNS/Statistikaamet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: