Praxise analüütik: eliitkoolid tekitavad hariduslikku kihistumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Romi Hasa/ERR

Ehkki Eesti haridus on üldiselt vähe kihistunud ja pakub heal tasemel õpet kõigile lastele, tekitavad niinimetatud eliitkoolid kihistumist, ütles Sihtasutuse Praxise analüütik.

"Me teame PISA uuringute põhjal, et meie koolisüsteem on üsna vähe kihistunud ehk et meil saavad lapsed üsna head haridust sõltumata oma pere sotsiaalmajanduslikust taustast, et kihistumine üldiselt on madal. Aga see ei ole ka olematu. Ja üks koht, kust kihistumist tekib, ongi eliitkooli süsteem," rääkis Praxise koolivaliku uurija Sandra Haugas neljapäeval "Vikerhommikus".

Haugas selgitas, et praegu pääsevad niinimetatud eliitkoolidesse just jõukamate vanemate lapsed seetõttu, et neil on rohkem ressursse oma lapsi koolikatseteks ette valmistada.

"Kui me vaatame, kes eliitkoolidesse sisse pääsevad, siis nende hulgas domineerivad kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga perede lapsed. Me teame, et eliitkoolidesse soovivad pääseda väga paljud lapsed - näiteks üks mõne aasta tagune uuring näitas seda, et tervelt 70 protsenti Tallinnas esimesse klassi astuvatest lastest käib ühtlasi eliitkooli katsetel. Ehk et väga paljud soovivad sinna pääseda, aga edukaks osutuvad just need lapsed, kelle vanematel on kõrgharidus ja keskmisest kõrgem sissetulek," rääkis analüütik ja viitas ka, mis on selle põhjus. "On leitud, et seda seletab niiöelda ette õpetamine. Edukamate perede lapsi on rohkem ette koolitatud, nad on käinud eelkoolis ja oluline on siinkohal, et just eliitkoolide eelkoolis - see suurendab sissepääsemise tõenäosust. Aga mitte ainult eelkoolis käimine, vaid ka eraõpetajate abi kasutamine. Lisaks on ka peresid, kelle lapsed käivad mitmes eelkoolis. Ehk siis intensiivselt leiab aset eliitkooli katseteks ette õpetamine ja seda saavad endale lubada just jõukamad pered," tõdes Haugas.

Küsimusele, kuidas sellist olukorda muuta, leidis Haugas, et tema hinnangul on kindlasti vaja seda süsteemi muuta. Aga seda ei saa teha lapsevanemad ega koolid, vaid sekkuma peaks seadusandja, lisas ta. "Kas linn või riik peaks aitama luua õiglasemad sissepääsu tingimused. Et see ei toimuks puhtalt turu põhimõtetel," rääkis analüütik.

Küsimusele, kuidas seda teha, tõdes Haugas, et erinevad riigid on rakendanud erinevaid meetmeid, kuid tavaliselt kasutatakse keskset määramispõhimõtet. "Koolikoht määratakse mitmete kriteeriumide alusel, millest üks on kodukoha lähedus, mida ka enamasti rakendatakse, aga lisaks võetakse arvesse ka teisi kriteeriume - näiteks õdede-vendade olemasolu selles koolis. Võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku tausta, ehk siis antakse teatud osas eelis peredele, kellel ongi madalam sotsiaalmajanduslik taust, ehk rakendatakse teatud määral niiöelda positiivset diskrimineerimist, et see vastuvõtusüsteem oleks õiglasem," selgitas ta.

"Ma tahaksin lapsevanemaid julgustada oma piirkonnakooli usaldama. Nagu uuringud näitavad, meie koolid pakuvad head haridust, seega tasub kõiki koole usaldada ja tasub ka usaldada lasteaeda, ei ole mõtet oma lapsi liiga palju ette õpetada," rõhutas Haugas.

Tallinnas on alanud laste registreerimine tänavustele koolikatsetele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: