Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ütles ERR-ile, et iseenesest pole koolijuhtidel Tallinnasse riigigümnaasiumi tuleku vastu midagi. Küsimus on pigem selles, et Aguri Facebooki postituses, kus ta oma ideed algselt tutvustas, on Kuustiku sõnul vihjamisi välja toodud, et gümnaasiumid võiksid jääda ainult Tallinna kesklinna G5 koolidesse, aga teised koolid ei vasta kvaliteedi- ega muudele nõuetele.

"See pole solvav ainult meie koolile, vaid kõigile teistele koolidele, kes Tallinna linnas on ja kes teevad hästi tublit tööd. Me ei hinda koolide edukust ainult riigieksamite tulemuste järgi. Parameetreid on palju," rõhutas ta.

Kuustik lisas, et kui haridusminister Mailis Reps on rääkinud konkurentsi juurde toomisest ja natuke teist tüüpi koolist, siis see kõik on õige, kuid kelle arvelt tulevad selleks vahendid ja miks pole riik siis siiani neid koolide arengusse panustanud?

"Õpetajaskond on ju ka ühine, mis tähendab, et häid õpetajaid hakkavad riigigümnaasiumid üle ostma ja arvan, et mingil määral teistsuguse paganumbriga. Loomulikult on meil mure, et neid asju aetakse loosunglikult ja arvan, et see peaks olema koostöös. Ükski ametnik ei tohiks anda selliseid hinnanguid koolide suhtes, et vastandada neid üksteise vastu," sõnas ta.

Ka Tallinna Lilleküla gümnaasiumi direktor Jaan Paas oli Aguri idee suhtes kriitiline.

"Suhtun sellesse põhimõtteliselt eitavalt, ma ei näe sellest nii suurt kasu tekkivat," tõdes ta. "Paljud koolid Tallinnas, kes on väga hästi hakkama saanud, peavad sisuliselt nullist alustama põhikoolitööd uute õpetajatega. Osa õpetajaid läheb ära, tuleb uued muretseda ja selleks, et kollektiiv jälle ühtse meeskonnana toimiks, läheb mitu aastat aega."

Paas küsis, kas see, kui Tallinna hariduselu pea peale pöörata, annab soovitud tulemuse, ja ütles vastuseks, et ta ei ole näinud uuringuid, mis näiteksid, et riigigümnaasiumis õppimine on palju tulemuslikum kui tavagümnaasiumis.

"Meil on väga tugevaid gümnaasiume olnud lisaks niinimetatud eliitkoolidele, nii et mina isiklikult ei usu seda kirvega kallaleminekut. Riigigümnaasiume on loodud ja kui nad ennast õigustavad, on kena, aga nad peavad end kõigepealt õigustama," lisas ta.

Lilleküla gümnaasiumi juhi hinnangul tähendaksid väga järsud muudatused Tallinna hariduselu segamini löömist ja pelgalt kellegi arvamuse peale oleks kaheldav selline asi ette võtta.

Westholmi direktori hinnangul olid Aguri sõnadest jahmunud päris paljud koolijuhid, õpetajad ja õpilased.

"Summa summarum on tõepoolest Tallinna linnas 8500 või 9000 last ja kui tuua juurde 2000-pealine riigigümnaasium, mis hajub paari maja vahel, ei peaks muretsema ja kartma. Aga see loosunglikkus, et otsustatakse, missugused koolid saavad õiguse avada gümnaasium edaspidi ja millised muutuvad põhikooliks, on radikaalne," tõdes Kuustik.

Koolid vajavad tema sõnul selgeid kriteeriume, mille alusel gümnaasiumiaste ära võetakse, ja see ei peaks käima käsu korras. Sellistest kriteeriumidest ei ole aga koolidele räägitud.

"Sellisel juhul tuleb tulla koolipere ette, selgitada, mis on taustad ja mõtted," sõnas ta ja lisas, et paljude koolide head tulemused on kujunenud samm-sammult aastatega ning paljud ei tee kõva häält, kuid ajavad vaikselt ja tublilt oma asju, saades gümnaasiumi hoidmisega hästi hakkama.

Kuustiku sõnul on kool korduvalt küsinud, milline on riigi nägemus Tallinna koolivõrgu korrastamisest, aga seda pole nähtud ja ilmselt on need plaanid kusagil kellegi sahtlis.

Agur pole Repsiga uues ametis kordagi kohtunud

Sellest aastast haridus- ja teadusministeeriumis Tallinna riigigümnaasiumide rajajana tööle asunud senine Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles esmaspäeval ERR-ile, et enne reedet ta riigigümnaasiumide ideed rohkem kommenteerida ei soovi, sest haridusministeeriumis on vaja eelnevalt täpsemalt kokku leppida, mis on tööjärgus, mis on visioon ja mis on päris.

"Praegu on tegemist visiooniga. Linna ja riigi vahel on sõlmitud kokkulepped, et riigigümnaasium või - gümnaasiumid Tallinnasse tulevad, aga jätame natuke praegu sisu lahti rääkimata veel. Aga võin öelda, et sisu loomisele saab kaasatud ühiskonda, eksperte, õpilasi ja õpetajaid," lubas ta. 

Küsimusele, kas ta kavatseb nüüd oma mõtteid Mailis Repsiga arutada ja teda veenda, vastas Agur, et oma uues ametis ei ole ta Repsiga veel kordagi kohtunud.

Laupäeval teatas Agur sotsiaalmeedias, et on asunud uues ametis pealinna riigigümnaasiumit rajama, mis asendaks enamike Tallinna koolide gümnaasiumiosa, jättes neile vaid põhiõppe.

Haridusminister Mails Reps ütles pühapäeval, et tegu on Aguri isiklike ja väga julgete nägemustega ning kindlasti ei saa riigigümnaasiumid asendada enamikku Tallinna gümnaasiumidest.