Belobrovtsev ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Agur sai äsja ministeeriumi tööle ja aktiivse inimesena soovib ilmselt näidata, et ei istu niisama, käed rüpes.

Samas rõhutas abilinnapea, et linnavolikogus 2017. aasta lõpus heaks kiidetud tingimused, kus haridusministeerium ja Tallinna linn leppisid kokku, mis saab, kui riik ehitab pealinna kuni kolm riigigümnaasiumi, räägivad konkreetselt 2000, mitte 3000 õpilasest.

"Nagu ütles ka haridusminister Mailis Reps, et Agur natuke ruttab ja on selles mõttes liiga aktiivne olnud, nii et see sõnavõtt on pigem tema visioon. Riigi visioon on natuke teistsugune ja nagu mina tean ja olen senini teadnud, on väga konkreetsed asjad, milles linn ja riik on omavahel kokku leppinud, ja ma küll ei tea, et need tingimused või asjaolud oleksid vahepeal muutunud," lausus Belobrovtsev.

Sellest, kas mõni praegune gümnaasium tulevikus riigigümnaasiumi lisandumisel põhikooliks muutub, on tema sõnul praegu vara rääkida, sest riigi ja linna kokkuleppes sätestatud kuni kolm gümnaasiumi tähendab, et neid võib tulla ka üks või kaks.

"Sõltuvalt sellest võime rääkida, kui palju lisakohti gümnaasiumiastmes Tallinnasse tuleb," sõnas ta. "On veel üks tähtis asjaolu: see on värske uuring, mis on minu laual. See näitab, kuidas hakkab arenema Tallinna haridussüsteem, olgu selleks lasteaiaaste, põhikool või gümnaasium ja kui räägime astmetest, siis lähiaastail või aastakümnetel gümnasistide arv Tallinnas kasvab väga korralikult."

See tähendab, et kui Tallinnasse aastaks 2023 riigigümnaasiume rajada, kasvab gümnasistide arv samaks ajaks isegi rohkem kui 2000 võrra.

"Meil läheb vaja lisakohti gümnaasiumis. See tähendab, et me ei pea praegu mõtlema selele, milliseid gümnaasiume teha põhikoolideks, vaid sellele, kuhu me neid lisagümnasiste mahutame. Selleks võiks riigigümnaasiumide ehitamine Tallinnasse olla väga kasulik," tõdes abilinnapea.

Ta lisas, et Tallinn saab eelmainitud uuringu abil, mis näitab ka linnaositi täpselt ära, kuhu tuleb rohkem õpilasi ja kust hakkavad nad rohkem ära kolima, hakata koolivõrku korrastama, aga see on tulevikumuusika, mida ei hakata tegema homme või ülehomme.

Peatselt plaanib linn haridusministeeriumi esindajatega kokku saada ja tekkinud olukorda arutada. Belobrovtsev märkis, et kui riigigümnaasiumid tulevad, siis mitte selleks, et hävitada mõnd Tallinna gümnaasiumi või tekitada segadust, vaid selleks, et lisada koolivõrgule väärtust.

"Me oleme sellest ministeeriumiga väga palju rääkinud, mõlemad saame sellest ühtmoodi aru ja arvan, et see on niimoodi ka tulevikus," ütles ta ning välistas võimaluse, et tulevikus oleks Tallinnas ainult kolm kesklinna niinimetatud eliitkooli gümnaasiumi ja kolm riigigümnaasiumi.

Laupäeval teatas Agur sotsiaalmeedias, et on asunud uues ametis pealinna riigigümnaasiumit rajama, mis asendaks enamike Tallinna koolide gümnaasiumiosa, jättes neile vaid põhiõppe. "Teada on see, et uus kool haarab alates aastatest 2022 ja 2023 enda alla suure osa Tallinna gümnaasiumiharidusest ja jätab paljudele tänastele täistsüklikoolidele võimaluse keskenduda tugevale põhiharidusele," kirjeldas ta tulevikku.