Kokku pöördus ülemiste ajavahemikus 13.-19. veebruar hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2696 haigestunut, kellest 42 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet.

Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni viieaastaste laste hulgas. Kui kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest enam kui poole (56,5 protsenti) moodustasid kuni 19-aastased lapsed ja noorukid, siis neist omakorda ligi kolm neljandikku olid alla viieaastased lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 203,5. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 13 gripiviirusega patsienti.

Grippi haigestumine on terviseameti teatel tõusmas, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks ja gripilevikut laialdaseks. Haigestumine kasvab aeglasemalt. Seda hooaega võib terviseameti hinnangul nimetada veniva iseloomuga hooajaks.

Hooaja algusest on täpsustatud andmetel kokku hospitaliseeritud 104 patsienti, neist üle 65,7 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Laboratoorselt leidis kinnitust 85 gripiviirust, neist 67 olid A- ja 18 B-gripiviirust. Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur ei ole muutunud, gripiviiruste osakaal moodustab 68 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest.

Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest kasvas RS-viirusega (20 protsenti) seotud haigestunute arv, kuid domineerivaks on jätkuvalt gripiviirused.

Kuigi Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid gripi intensiivsust veel madalaks enamik Euroopa Liidu liikmesriike, hinnatakse Läti, Kreeka ja Iirimaa haigestumuse intensiivsust keskmiseks.