Detsembris, enne seda, kui apteegireformi tühistav ravimiseaduse muutmise eelnõu riigikogus maha hääletati, oli Eestis 180 proviisoriapteeki. Praegu, kuu aega hiljem on neid 181 ehk muutust sisuliselt ei ole.

Kokku tegutseb Eestis 498 apteeki, millest ligi kaks kolmandikku ehk 317 ei vasta proviisoromandi nõuetele ning peaks minema 1. aprillist sulgemisele. Ometi näitab ketiapteekide vilgas tegevus vastupidiseid märke.

"Väga aktiivselt värvatakse uusi töötajaid. Kui vaadata tööportaale, siis proviisoreid ja farmatseute otsitakse üle Eesti igale poole ja see ka näitab, et tegelikult ei plaanita mitte tegevust lõpetada, vaid suure tõenäosusega need apteegid jätkavad tegevust edaspidi. Ei ole teatatud ka koondamistest. Praeguse hetkeseisuga ei ole ravimiametile teatatud seoses reformiga mitte ühegi apteegi sulgemisest," ütleb Eesti apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv ERR-ile.

Nimelt näeb seadus ette, et üle 10-aastase staažiga apteekritele tuleb koondamisteade esitada vähemalt kolm kuud enne koondamist, seega pidanuksid nad teate saama hiljemalt 1. jaanuaril.

"Kettide omanikel on mingi plaan, mingisugused suunised, mis nad on oma tegevjuhtidele andnud. Aga meie täpselt ei tea, millised suunised omanikud on oma tegevjuhtidele andnud," kommenteerib sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse apteegikettide värbamislainet.

"Sotsiaalministeerium on olnud detsembri keskpaigast valmiduses, et me ikkagi valmistame ette apteegireformi rakendumist sellisel moel, nagu see kehtivas seaduses on 1. aprillist," selgitabs Jesse praegust kurssi.

Sotsiaalministeerium on koos ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus olukord pärast 1. aprilli oleks kõige trööstitum: neis tegutsevad hetkel ainult nõuetele mittevastavad apteegid ja sinna ei jääks edaspidi ühtegi apteeki.

Selliseid piirkondi on 34 ja need jaotuvad ühtlaselt üle terve Eesti: Valga, Kohtla-Järve, Tõrva, Paldiski, Otepää, Loksa, Räpina, Lihula, Kärdla, Võhma, Paikuse, Aseri, Kolga-Jaani, Rõngu, Kose, Võsu, Haljala, Kuusalu, Kadrina, Avinurme, Saku, Sangaste, Käina, Väätsa, Mustla, Kõpu, Kullamaa, Muraste, Emmaste, Jämejala, Laulasmaa, Liiva (Muhus), Vana-Vigala ja Uulu. 

Jesse sõnul on asjaolud igas piirkonnas erinevad, mistõttu otsitakse neis rätseplahendusi.

"Seal on nii apteeke, mis sada protsenti kuuluvad ravimite hulgimüüjale, kui ka selliseid piirkondi, kus apteegis on täna proviisori enamusosalus, aga hulgimüüja on vähemusosanik," ütleb Jesse.

Ta toob näiteks pisikese Tõrva: seal tegutseb praegu kolm apteegireformi nõuetele mittevastavat ketiapteeki, mistõttu pole proviisoril mõistlik enne tähtaja kukkumist sinna neljandat apteeki kõrvale asutada, kuivõrd nii paljudele poleks turgu.

"Nendes piirkondades, kus on täna nõuetele mittevastavad apteegid, osades juba on teada proviisor, kes on valmis ise hakkama apteeki pidama 1. aprillist alates. Aga on veel mõned piirkonnad, kus veel ei ole teada," möönab Jesse.

Ka apteekrite liit kinnitab, et igas piirkonnas on kaardistatud proviisorid, kes on valmis pärast omandiõiguse muutust oma apteegi avama. Kuid muutused toimuvad alles n-ö 24. tunnil, sest hulgimüüjatest omanikud tahavad omandit viimase hetkeni enda käes hoida.

"Nii palju, kui meie oleme rääkinud oma kutsekaaslaste proviisoritega nendes apteekides, on öeldud, et läbirääkimised käivad," kinnitab Sarv.

1. aprilli ehk apteegireformi jõustumiseni on jäänud 69 päeva.