"Otsime oma peagi avatavasse Vikerlase proviisorapteeki apteegi juhatajat. Selles rollis oled sa apteegi litsentsihoidja ja juhid apteegi igapäevast tööd. Ettevõte toetab sind nii sisseelamisel kui edaspidises töös, sh korraldab täiendkoolitused. Toetame sportlikku eluviisi ja tagame mugavad tööriided. Sinu töökoht asub värsketes uutes ja avarates ruumides ning sul on endal võimalus apteegi sisustamisel kaasa rääkida."

See on väljavõte Benu apteegiketi värskest töökuulutusest. Ometi on Benu üks neist ravimite hulgimüüjale (Tamro) kuuluvatest kettidest, kes ei saa alates 1. aprillist enam oma apteekides enamusosalust hoida. Sellegipoolest tegelevad nad ise proviisorapteegi avalmise ja töötajate värbamisega.

Benu enda kommentaar sellele oli ümbernurga, kui ERR tundis huvi, mismoodi apteegikett ise proviisorapteeki avama saab hakata.

"BENU Apteek Eesti OÜ apteeke avada ei saagi. Aga me saame ärgitada proviisoreid ettevõtteid asutama ja apteeke avama. Samuti saab BENU pakkuda proviisorapteegile võimalust võtta kasutusele BENU kaubamärk ning frantsiisikontseptsioon," vastas Benu apteegi tegevjuht Kaidi Kelt.

"Tegemist ei ole skeemiga, apteegi avab ning apteegi omanik on proviisor, kes soovib kasutusele võtta BENU frantsiisikontseptsiooni. Nagu kuulutuse tekstistki näha, otsitakse töötajaid proviisorapteeki ehk apteegipidajaks on proviisorile kuuluv äriühing Farmaking OÜ, mitte BENU Apteek OÜ," selgitas Kelt. "Apteegi omanik on proviisor."

Juriidiliselt ongi vastus korrektne - tõepoolest, apteegipidajaks on töökuulutuses märgitud väikeses kirjas OÜ Farmaking. Ometi on töökuulutus täis ka Benu apteegi logosid, nii et kuulutuse lugejale ei jää kahtlustki, et just Benu tegeleb värbamisega.

Kelt kinnitas, et seadusega on nende tegevus kooskõlas ja tegemist on katsetusega. "Me proovime leida uusi frantsiisipartnereid, aga siin ei ole kindlust, et me neid ka leiame," selgitas ta.

Küsimusele, kas Benu plaanib kõik oma apteegid proviisoriapteekideks ümber korraldada, selget vastust ei saa.

"Kõik tulevikku suunatud otsused sõltuvad sellest, milliseks regulatsioon lõppkokkuvõttes jääb. Nagu te näete, siis iga päev toob selles osas uusi uudiseid. Välistatud ei ole ükski stsenaarium ja need otsuseid ei ole ainult Benu kohaliku, st Eesti juhtkonna kätes," vastas Kelt.

Ka see pole kindel, kas nende oma apteegid lähevad pigem sulgemisele või mahamüümisele: "Kõik on võimalik."

Apteegid enamasti rendivad oma ruume. Ent ka neid lepinguid ei kiirustata lõpetama. "Rendilepingut on võimalik kasutada ka mõnel muul eesmärgil ja neid pindu edasi kasutada," põhjendas Kelt.

Samuti ei välista Kelt "PERH-i tegemist" ehk lihtsalt väljakolimisest keeldumist, nii nagu tegi Apotheka Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH), kui neil rendileping lõppes, nii et küsimust tuli hakata kohtu kaudu lahendama

"Ka see on üks võimalus," nõustus Kelt.

Apotheka ja Südameapteek värbavad reformist olenemata

Ka ravimite hulgimüügiga tegelevale Magnumile kuuluv Apotheka värbab nii proviisoreid kui farmatseute. Tartus on neid puudu koguni viies apteegis.

Aptoheka ei tee kavandatavast apteegireformist oma tegevuses suuremat välja.

"Tulenevalt ravimialastest õigusaktidest osutame apteegiteenust kuni 1.
aprillini 2020 ning teeme selleks kõiki vajalikke toiminguid," põhjendas Magnumi juhatuse liige Kadri Ulla värbamiskampaaniat. Sisulistele küsimustele, kas ja millal asuvad nad proviisoreid koondama ning mis saab rendilepingutest, Ulla ei vastanud.

Ka küsimusele kõigis apteekides võimaliku "PERH-i tegemise" kohta vastas Ulla sisuliselt mööda: "Mis puutub teie viidatud PERH-i juhtumisse, siis seal on tegemist senini jätkuva õigusliku vaidlusega ruumide kasutusõiguse üle."

Ka Südameapteegi kett otsib nii proviisoreid kui farmatseute oma apteekidesse üle Eesti. Paraku jättis Südameapteek ERR-i küsimustele selle tegevuse kohta vastamata.

Regulaatorid: seadusega vastuolu pole

Konkurentsiamet ei oska apteegikettide töökuulutuse kohta eriti midagi kosta, kuid kinnitab, et ravimiseadusega vastuolus need ei ole.

"Konkurentsiamet ei ole selliste töökuulutuste tausta uurinud ning me ei oska ka täpsemalt öelda, milline äriline loogika nende taga on. Konkurentsiseadusega need nähtavalt vastuolus ei ole. Ravimiseadus keelab hulgifirmadel apteekide üle valitseva mõju omamise, mis on aga väga kitsas määratlus ning mis jätab hulgifirmadele üpris laiad võimalused apteekidega erinevas vormis koostööd teha," kommenteeris ameti kommunikatsioonijuht Maarja Uulits, lisades viite konkurentsiameti seisukohavõtule 2015. aastast, millele amet midagi uut hiljem lisanud ei ole. Nimelt kujundasid nad siis arvamuse, et proviisoriomandi nõue on apteegiärimeeste õigust vabale ettevõtlusele oluliselt kahjustav, mistõttu pole nad reformi ka toetanud.

Ravimiamet ei näe samuti Benu töökuulutuses oma proviisorapteegile juhataja otsimiseks vastuolu.

"Äriühing Farmaking OÜ omanik on proviisor. Kui proviisoromanikuga äriühing soovib apteeki avada, siis peab omanik olema ise oma apteegis juhatajaks. Kui äriühing soovib avada mitut apteeki, siis ühes on omanik ise juhatajaks, teise tuleb leida teine proviisor juhatajaks. Tegemist võib olla Benu apteegiketi frantsiisipartneriga, kes avab uue apteegi, mitte ei osta mõnda olemasolevat. Kui meile saabub taotlus apteegi avamiseks, hindame tegevusloa omaja vastavust nõuetele. Kui tegevusloa omaja on nõuetele vastav - vajadusel küsime hinnangut konkurentsiametilt -, samuti on täidetud kõik teised tingimused apteegi avamiseks, saame Farmaking OÜ-le anda tegevusloa (mitte BENU-le). Tegevusloa taotleb konkreetne äriühing, mitte apteegikett," selgitas ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe.

Frantsiisi alusel apteegiketis oma apteegi pidamist ehk nn private label (omamärgi) apteeki ravimiseadus ei keela, ehkki turundus- ja müügiedendustingimused on kõik frantsiisipidaja poolt ette antud. Piiratud on proviisoromandi küsimus ja ravimi hulgimüüja valitsev mõju. 

"Kui frantsiisileping valitsevat mõju ei tekita (konkurentsiameti hinnang) ning kui tegevusloa taotleja on seadusele vastav ja apteegi avamiseks vajalikud tingimused on täidetud, ei ole ravimiametil alust tegevusloa andmisest keelduda," ütles Mäe.

Südameapteegi ja Apotheka töökuulutuste kohta ei oska aga ravimiamet midagi konkreetset öelda.

"See on väga üldine kuulutus, aga frantsiisi- ja turunduslepingutega jätkamine ka proviisorapteekides sama kaubamärki kasutades võib olla võimalik. Kuulutustest näeme, et praegused apteegipidajad otsivad uusi inimesi. Siit saab järeldada, et apteekide massilist sulgemist pole plaanis ja eeldatavasti viiakse end seadusega kooskõlla," hindas Mäe.

Ka sotsiaalministeerium loeb kuulutustest välja seda, et apteegiketid plaanivad end ilmselt seadusega kooskõlla viia.

"Ühelt poolt näitavad need seda, et vajadus erialase tööjõu järele on suur ehk tööpuudust apteekritel karta ei ole vaja. Teisalt võivad kuulutused näidata ka seda, et praegustel omanikel on plaan apteegid seaduse nõuetega vastavusse viia," kommenteeris ministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

Sel nädalal kohtub ministeerium nii Tamro hulgimüügi kui ka Benu apteegiketi juhtidega ning plaanib küsida ka töökuulutuse kohta.

"Kehtiv seadus ei keela proviisoritel frantsiisi- või mõne muu koostöölepingu alusel apteeke pidada, kui proviisor on apteegiomanikuna oma tegevuses iseseisev ja sõltumatu," põhjendas Eespere.

Mis aga saab apteegikettidest, kes keelduvad 1. aprillist seadust täitmast ja lihtsalt ei lõpeta tegevust?

"Sotsiaalministeerium lähtub jätkuvalt eeldusest, et kõik turuosalised on seaduskuulekad ja tegutsevad kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. Apteegid, kes 1. aprilliks 2020 seaduse nõuetele ei vasta, ei saa enam ravimeid müüa," vastas Eespere.