Seadus näeb Kultuurkapitali esindanud vandeadvokaat Terje Eipre sõnul ette, et võlgniku kohus on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust pole, siis vähemalt seda otsida.

"Seega teoreetiliselt, kui võlgnik soovib lõpuks oma kohustustest vabaneda, siis selle eelduseks on, et ta tegeleb oma kohustustest vabastamise menetluse jooksul mingi tulutoova tegevusega, mille arvelt oleks võimalik täiendavalt võlausaldajate nõudeid rahuldada," ütles Eipre ERR-ile.

Küsimusele, et kas ja kuidas kavatseb Kultuurkapital Viiolilt ülejäänud summa kätte saada, vastas Eipre: "Ilmselt polegi võimalik Viiolilt võlanõuet suures osas kätte saada. Isegi kui ta peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel tööl keskmist palka hakkama teenima, siis sellest tuleb vastavalt seadusele igakuiselt võlausaldajatele kõrvale panna ainult 25 protsenti. Kohtult on võimalik taotleda selle protsendi suurendamist, kui võlgnik võib kindlasti ka vabatahtlikult võlausaldajatele suurema summa kõrvale panna."

Kuna ilmselt ei ole Eipre sõnul Viiolil niikuinii võimalik kohustustest vabastamise menetluse läbi vabaneda Kultuurkapitali nõudest, siis ei oska ta öelda kui motiveeritud ta on tulevikus mõistlikult tulutoova tegevusega tegelema ja selle läbi Kultuurkapitali nõuet vähendama.

"Hetkel pole kahjuks aru saada, et Viiol näitaks üle mõistlikku hoolsust ning püüaks leida endale piisavat tulu toovat tegevust, et vähendada võlausaldaja nõuet," nentis Eipre.

Pankrotihalduril õnnestus mullu kevadel algatatud pankrotimenetluse käigus aastaid tagasi Kultuurkapitali riisunud Viiolilt kätte saada ligi 23 000 eurot. Viru maakohus kinnitas äsja pankrotimenetluse lõpparuande ning lõpetas pankrotimenetluse. Viiol ei taotlenud pankrotimenetluse käigus võlgadest vabastamise menetluse alustamist ning võlanõue tema vastu jääb üles. 

Pankrotihaldur Hillar Villers leidis oma lõpparuandes, et pankrotimenetluse jooksul pole Viiol endale oma firmadest töötasu ega juhatuse liikme tasu maksnud, samuti pole ta tööle läinud, kirjutas ajaleht Põhjarannik neljapäeval. "Tegemist on võla tasumisest pahatahtliku hoidumisega," märkis pankrotihaldur. 

Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot. Ta väitis, et mängis raha kasiinodes maha.

2003. aasta jaanuaris mõistis kohus Viioli suurriisumise ja ametiseisundi kuritarvitamisega ametialase võltsimise eest kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi ning mõistis temalt välja ka üle 8,5 miljoni krooni. Viiol vabanes vanglast 2004. aasta veebruaris enne tähtaega.

Kaitsepolitsei asus riisumist uurima kultuurkapitali avalduse alusel, mis viis 2002. aasta 14. augustil Viioli vahistamiseni. Puhkenud skandaali tõttu astus tagasi toonane kultuuriminister Signe Kivi.