Kõige enam kodumaist toidukaupa leiab keeduvorstide ja viinerite (94 protsenti), leiva (92 protsenti) ja piima (89 protsenti) tootevalikust. Aastaga pole siin suuri kukkumisi ega tõusmisi olnud, vaid üks-kaks protsenti siia- või sinnapoole.

Pea täielikult on aga importkaubad üle võtnud toiduõlide kategooria - vaid viis protsenti on kodumaist päritolu. Selle põhjuseks on eestlaste tarbimisharjumuste muutus, nimelt on välismaist päritolu oliiviõli kodumaise rapsiõli pea täielikult välja söönud.

Ent üllatav on ka kodumaist päritolu kaerahelveste järsk kukkumine sortimendis. Selgub, et kaer polegi enam enesestmõistetavalt kohalik toidukaup nagu leib ja piim. Ehkki Eesti on põllumajandusmaa, kus jätkuvalt kasvatatakse edukalt ka kaera, on vaid 13 protsenti poodide kaerahelbevalikust pärit Eestist (mullu 19 protsenti).

"Kaera puhul on küll suur küsimärk, miks ta ei võiks olla kohalik rohkem. Meil on tegelikult üks täiesti kohalik kaerahelveste tootja, selleks on Sangaste Linnas. Tema ka kvalifitseerub pigem väiketootjaks, aga tõepoolest, tema oma kaera Eestist ostab. Kaera Eestis kasvatatakse päris palju, teda eksporditakse toorainena välja. Loomulikult me võiksime siin ju väärindada oma tooteid rohkem," kommenteeris Eesti toiduainetööstuse liidu tegevjuht Sirje Potisepp, lisades, et muud kodumaised kaubamärgid ei kasutagi Eestis toodetud kaerahelbeid.

Ent kaera kõrval on teisigi Eestile igiomaseid toite, mis poelettidel pole enam sugugi tingimata kohalikku päritolu. Suurema languse kodumaiste toidukaupade osakaalus oma sortimendist on aastaga teinud sealiha (80 protsendilt 61 protsendile), jäätis (59 protsendilt 46 protsendile), kohupiim (81 protsendilt 73 protsendile), konservkurk (68 protsendilt 57 protsendile), jogurt (76 protsendilt 70 protsendile), juust (64 protsendilt 59 protsendile) ja küpsised (23 protsendilt 18 protsendini).

Siiski on ka tootegruppe, kus kodumaise toidu osakaal on aastaga märkimisväärselt tõusnud. Sellised toiduained on kala (17 protsendilt 30 protsendini), määrdejuust (54 protsendilt 65 protsendini), mahl (29 protsendilt 35 protsendini) ja lihakonservid (72 protsendilt 78 protsendile).

Vaadeldud kaupadest poolte puhul olid kodumaised tooted välismaistest odavamad, ent suur hinnavahe tuleb sisse jaekettide omamärgitoodetega, mis on sageli välismaist päritolu ja odavamad kui kohalike tootjate kaubamärgiga kaubad. Kõige suurem hinnavahe Eesti tootjate kaubamärgitoodangu ja kaupluste omamärgitoodete vahel tuli esile kaerahelveste, koorejäätise ja joogivee puhul.

Kõige enam leiab kodumaist kaupa Eesti omanikele kuuluva Selveri riiulitelt (63 protsenti), kõige vähem aga Leedu omanikega Maximast ja Rootsi päritolu Rimist (mõlemad 52 protsenti). Ent kõigis jaekettides on Eesti toidukaupade osakaal aastaga langenud.

Sirje Potisepa sõnul on Eesti toodete osakaalu langus kaupluselettidel murettekitav.

"See, et tendents on põhisortimendis pigem allapoole, on kindlasti väga kahetsusväärne. Meie teatud tooteid osta ei saa, kui neid kaubanduse sortimentides ei ole," näeb Potisepp muutuse põhjust kaupmeeste valikutes. Ent mitte ainult.

"Me oleme tarbijatena ka kahepalgelised: meil on hinges hästi suur eelistus eestimaisele, aga tegelikult oste me teeme ka pisut valitumalt ehk et me ei käitu sageli täpselt nii, nagu me oma hinges ja oma tagasisides ütleme," ütles Potisepp. "Aga kindlasti mõjutab meie ostuotsuseid poes ju hind ja kaubasortiment ja kaupade väljapanek."

Potisepp toob näite elust enesest: ühes jaeketis on ainus valik, kas osta kodumaiseid mahemune või välismaist päritolu odavaid puurikanade mune, ent nende hinnavahe on vähemalt kolmekordne. Nii teebki kaupmees otsuse oma kaubavaliku ja hinnapoliitika sageli juba ostja eest ära.

"Meil on 20 protsenti neid tarbijaid, kes peavad mõtlema, mida nad ostavad ja mida nad endale üldse lubada saavad, meil on 20 protsenti neid tarbijaid, kes kunagi ei vaata hinda, vaid ostavad ainult seda, mis neile maitseb, ükskõik mis hinnaga ta on, ja ülejäänud 60 protsenti tarbijatest on need inimesed, kes hea meelega ja eriti praegusel ajal - mis on eriti ebatüüpiline praeguse majandustõusu situatsioonis, inimeste sissetulekud on tõusnud, inimeste palgad on stsatistiliselt tõusnud, aga ka hinnad on tõusnud -, nii et ülejäänud 60 protsenti otsib siis võimalikke sooduspakkumisi," iseloomustas Potisepp Eesti tarbijaid.

"Eesti toodete osakaalu vähenemine toidukaupluste sortimendis on eelkõige loomulikult kaubandusettevõtete enda otsus ja valik," kommenteeris Eesti põllumajandus-kaubanduskoja tegevjuht Roomet Sõrmus. "See on vähenenud nii nendes kauplustekettides, kus kodumaistel toidukaupadel on parem riiulipositsioon, aga ka nendes, kus importkaubad ongi väga tugevalt esitatud."

Samas tõdes Sõrmus, et ka inimeste toidueelistused on muutunud ning reisimisega kaasneb suurem huvi laiema kaubavaliku vastu. Ent sageli ei saa tarbijad pakendilt arugi, kas tegemist on kodu- või välismaise toodanguga.

"Püütakse tegelikult pakendeid ja visuaale teha võimalikult kodumaiseks ja tarbijale lähedaseks. Sageli, ma arvan, tarbija ei suudagi teha väga teadlikku valikut," ütles Sõrmus, lisades, et ka ta ise on sellega alt läinud, ostes omast arust kodumaise toote, kuid avastades kodus pakendit lähemalt uurides siiski välismaise päritolu.

Maksuerisuse kehtestamine vajab analüüsimist

Eesti põllumajandustootjad taotlevad juba aastaid Eesti põllusaadustele riigilt maksusoodustust, nagu on teinud Läti, kus kehtib alates eelmisest aastast piirkonnale omasele puu- ja köögiviljale madalam, viieprotsendiline käibemaksumäär. Eestis kehtib toidule Euroopa üks kõrgemaid käibemaksumääri. Praegune valitsus on asunud küsimust sisuliselt arutama.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõdeb, et mitte ükski kaudne maks, mille eelmine valitsus maksupaketiga kehtestas, ei ole läinud toidusektorist mööda. Tema soovitab alustada nende maksude ülevaatamisest.

"Ehk et vaadata, kas meie tootjatel sisendhinnad nii kütuse, gaasi, elektri kui muude tootmissisendite puhul on üldse konkurentsivõimelised lähiturgudega. Me ju võrdleme ennast kõige rohkem Läti ja Leeduga, kes on meil põhikonkurendid nii Eesti turul kui eksportturgudel," ütles Potisepp. "Mina väidan, et me oleme viinud oma ettevõtted konkurentsisituatsioonist välja ja kindlasti mitte Eesti ettevõtete kasuks."

Potisepp rõhutab, et ka maksuerisuste otsused peavad olema hästi läbi analüüsitud. "Enne, kui me pole näinud ühtki tõsiseltvõetavat analüüsi, vaid on olnud pigem poliitiline populism, ei tahaks toiduliit seisukohta võtta."

Potisepp rõhutab, et Euroopa Liidu riigina ei tohi ainult kodumaisele toidule käibemaksuerisust kehtestada, sellisel juhul peaks see laienema ka teistele EL-i toidukaupadele.

"Kuidas me saaksime teha Eesti porgandile käibemaksuerisuse? Siis me hakkame ju toetama ka Poola porgandit. Kas see on meie eesmärk, kas me teeme seda enda arvelt ja kas see aitab Eesti põllumehi, selles ma väga-väga kahtlen," ütleb Potisepp.

Kaubandus-tööstuskoda aga toetab maksuerisuste kehtestamist toiduainetele.

"Käibemaksu erisus toiduainetele on väga laialt levinud praktika Euroopa Liidus. Eesti paistab siin selgelt silma riigina, kus me suhteliselt kõrgelt maksustame toiduaineid. Põllumajanduskoja hinnangul kindlasti põhitoiduainete maksuserisus oleks vajalik," ütles Sõrmus.

Läti kogemus on tema kinnitusel olnud julgustav. "Sellest on olnud tegelikult Läti põllumeestele ja tootjatele kasu. Mõnevõrra on ka hinnad langenud."

Maaeluministeerium keeldus Eesti toidukaupade osakaalu uuringut kommenteerimast, viidates soovile sellega alles jaanuaris nende valitud ajal avalikkuse ette tulla.