"Välisilm": Suurbritannia on Euroopa Liidu jaoks nüüd konkurent ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Dominic Lipinski/PA/Scanpix

Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud. Esialgu ei ole kodanike ega ettevõtete jaoks midagi muutunud, algas üleminekuaeg ja läbirääkimised tulevikusuhte üle samuti alles algavad. Stardipositsioonid on mitmetes küsimustes aga vastandlikud ja ennustavad karme kõnelusi.

Vaevalt sai nädalavahetuse emotsioon lahtuda, kui algas Brexiti uus ja argisem faas. Kohe esmaspäeval andsid nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia märku oma positsioonidest peatselt algavatel tulevikusuhte läbirääkimistel.

"Me peame kokku leppima konkreetsetes ja tõhusates meetmetes, mis tagavad võrdsed konkurentsitingimused pika aja jooksul, pika aja jooksul. See tähendab mehhanismi, mis tagaks meie kõrgete standardite järgimise sotsiaalsetes, keskkonna, kliima, maksude ja riigiabi küsimustes praegu ja tulevikus," rääkis Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier.

Suurbritannia peaminister Boris Johnsoni hinnangul aga pole mingit vajadust selle järele, et vabakaubanduslepe hõlmaks Euroopa Liidu reeglite järgimist konkurentsipoliitikas, subsiidiumide, sotsiaalkaitse, keskkonna või muudes küsimustes rohkem kui Euroopa Liit peaks järgima Suurbritannia reegleid.

"Suurbritannia säilitab neis valdkondades kõrgeimad standardid, mõnes asjas on need paremad kui Euroopa Liidus ja seda ilma leppe kohustuseta," ütles Johnson.

Läbirääkimiste aeg on ülilühike ja tugevama positsioonil on suurem ehk Euroopa Liit.

Mõttekoja Centre for European Reform analüütik Agata Gostynska-Jakubowska sõnul valitseb Suurbritannias ikka veel arusaam, et võib tulla Brüsselisse ja ähvardada oma partnereid, lüüa rusikas lauale ja kasutada jaga ja valitse lähenemist.

"Nagu artikkel 50 läbirääkimised näitasid, siis see tõenäoliselt ei tööta," märkis ta. "Euroopa Liit vaatab nüüd Suurbritanniat kui konkurenti, kes asub kohe nurga taga. Ta peab tagama, et nulltariifidega vabakaubandusleping oleks seotud võrdsete konkurentsitingimuste sätetega."

Suurbritanniat ühendab mandri-Euroopaga La Manche´i väina alt minev tunnel. Lisaks reisirongidele liiguvad mere all ka kaubarongid, ja milliseid kaupu, milliste tariifidega seal tulevikus võib vedama hakata, see kõik on kaubandusläbirääkimiste teema.

Kaupadest, mis liiguvad suurtes kogustes rongidega ja laevadega La Manche´i alt või pealt ehk olulisemadki on teenused. Suurbritanniale eriti tähtis teema on finantssektor. London on Euroopa finantskeskus, mis tahab säilitada võimalikult avatud ligipääsu Euroopa turule. Mitmete teenuste osutamine läheb keerukamaks ja kallimaks. Sellest, kui kõrge müür Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahele kerkib, sõltuvad lõpuks täpsed tagajärjed näiteks tavainvestorile.

LHV Suurbritannia filiaali juht Andres Kitteri sõnul on finantsteenused väga tugevalt reguleeritud valdkond. "Kui Euroopa Liidu ja Suurbritannia investeerimistingimuste põhimõtted regulatiivsel tasandil hakkavad teineteisest eemalduma, siis see võib tähendada seda, et teatud tooteid, mis on väljastatud Ühendkuningriigi ettevõtete poolt, ei tohi enam Euroopa Liidu klientidele müüa. See on üks reaalne näide, mis võib juhtuda, kui ei jõuta kokkuleppele," rääkis Kitter.

Euroopa Liidule omakorda on valus teema kalastamisõigused. Euroopa rannikuriikide kalurid tahavad säilitada kalastamisõigused Briti merealal, Suurbritannia on lubanud aga oma mererikkused oma kontrolli alla võtta.

Chris Davies on endine Suurbritannia esindaja Euroopa Parlamendis ja tema teema oli just kalandus. Eelmisel nädalal ERR-ile intervjuud andes ütles ta, et ei usu, et selles vallas lõpuks palju muutub.

"Reaalsus on, et Põhjameri ja Atlandi ookean on alati olnud rahvusvahelised. Pole kunagi olnud aega, mil teiste Euroopa riikide kalalaevad ei oleks ajanud äri seal, millest on saanud Briti meri. Enamus kalast, mille briti kalurid püüavad, müüakse Euroopa mandril. Paljud laevad, mida peetakse Briti laevadeks, kuuluvad tegelikult Euroopa ettevõtetele. Ma ei usu, et siin tuleb nii palju muutusi, kui mõned kalamehed ootavad," rääkis Davies.

Kalaäri jääb rahaliselt finantssektorist suurusjärkudes maha, küll aga võib selle sümboolne kaal kaalukausid üsna võrdseks seada, kui lõpuks vahetuskaupa tegema hakatakse. Selge on see, et kergeks need läbirääkimised ei kujune ja mõlemad pooled seisavad iga sendi ja grammi eest.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: