Euroliit nõuab brittidelt ühenduse reeglite järgimist ka peale Brexitit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580747580000 | amCalendar}}
Foto: Olivier Hoslet/EPA/Scanpix

Euroopa Liit pakub Suurbritanniale kaubanduslepet, mis näeb ette, et riik järgib ühenduse reegleid. Briti peaminister Boris Johnson ütles samas, et riik ei kavatse euroliidu reegleid järgima hakata.

Euroopa Liit pakub Suurbritanniale Brexiti-järgset kaubanduslepet, mis näeb ette karme nõudmisi kalanduse ja Euroopa Liidu reeglite järgimise osas, teatas pealäbirääkija Michel Barnier.

Briti peaminister Boris Johnson väitis samal ajal, et on küll võtnud eesmärgiks head majandus- ja kaubandussuhted Euroopa Liiduga, kuid euroliidu reegleid leppes järgima ei hakata. Johnsoni sõnul taastatakse Suurbritannias täielik kontroll oma piiride, sisserände, konkurentsi, riigiabi, hangete ja andmekatse üle.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul ei ole Suurbritannial võimalik euroreegleid eirates Euroopa Liidu turule piiramatult pääseda.

"Meil ei ole vaja vabakaubanduslepingut, mis järgiks Euroopa Liidu konkurentsipoliitika, subsiidiumide, sotsiaalkaitse, keskkonna ja muu taolise reegleid rohkem, kui Euroopa Liit Suurbritannia reegleid tunnustab. Suurbritannia jätkab neis valdkondades kõige kõrgemate standarditega. Paljuski kõrgemate kui Euroopa Liidus, rääkis Johnson.

Barnieri sõnul on kokkulepeteni vaja jõuda, et vältida kuristiku servale sattumist.

"Ajal, mil peame Suurbritanniaga kõnelusi kaubandusleppe üle, soovitan teha ettevalmistusi ka teiste võimalike tulemuste puhuks. Euroopa Komisjon teeb tööd liikmesriikidega, et valmistada ette ka leppeta lõpptulemust. Me kindlasti ei taha, et see juhtuks, töötame selle olukorra vältimise nimel, kuid kui me ei jõua aasta lõpuks leppeni, oleme me mitmeski küsimuses kuristiku serval. Pean silmas kaubandus- ja kalanduslepet," lausus Barnier.

Asekantsler: leppeni jõudmise tähtaeg ei ole realistlik

Välisministeeriumi asekantsleri Märt Volmer ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus mõlema osapoole nõudmisi kommenteerides, et nii valmistavad nad oma positsioone ette - Euroopa Komisjon peab tõestama liikmesriikidele, et ta on otsustav ja karm, ning Johnson sedasama oma valijatele.

"Tegelikult käib jutt võrdsest konkurentsist. Kui Suurbritannia on tulevikus kolmas riik, siis kõik EL-i tootjad ja ettevõtjad soovivad, et need tingimused oleksid võrdsed, et meil oleksid samad konkurentsi-, riigiabi- ja hangete tingimused. Selles kõiges tahetakse detailselt kokku leppida," selgitas ta.

Kaubanduslepingutes panevad riigid kõik detailselt paika ja Volmeri sõnul ei tähenda see, et EL britte ei usaldaks, vaid tähtis on tagada, et konkurents oleks võrdne. Näiteks on EL-is väga karmid riigiabi tingimused, nagu näitas ka Estonian Airiga juhtunu, seega võib riigiabi viia firmad pankrotti. Küsimus on selles, kas Suurbritannia järgib samu riigiabitingimusi ja kas nende väga võimekad majandusharud nagu lennuki- või autotööstus saavad mingit riigiabi, mis on EL-i omast erinev.

Küsimusele, kas selline lepe on võimalik 11 kuuga sõlmida, vastas Volmer, et EL-i ja Kanada vabakaubandusleppeni jõuti kaheksa aastaga ning kui kõik väga pingutavad, võib ju midagi suuta, aga tegelikult ei ole see tähtaeg väga realistlik.

"Arvan, et saame sellest rääkida aastaid," tõdes välisministeeriumi asekantsler.

Toimetaja: Marko Tooming, Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: