Parmas: prokuratuuris on valdkondi, kus kompetentside kasvamiseks on veel ruumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kuigi prokuratuuri sõltumatusega probleeme ei ole, on valdkondi, kus prokuratuur saaks oma tööd teha paremini.

Saatejuht Andres Kuusk küsis Parmaselt, kas ta peab hakkama tegelema prokuratuuri sõltumatuse küsimusega.

"Kui te soovite teada, kas meil on prokuratuur sõltumatusega midagi valesti või lahti, siis ma arvan, et ei ole. Prokuratuur tegutseb põhiseaduse ja seaduste alusel, ta on selles osas kaitstud. Prokurörid viivad kriminaalmenetlusi läbi, esitavad süüdistusi sõltumatult ning nad ei saa selleks juhiseid ei poliitikutelt ega ka kelleltki teiselt," kinnitas Parmas.

Küsimusele prokuratuuri kvaliteedi kohta vastas Parmas, et alati saab paremini.
"On asju, mis on prokuratuuri töös aastate jooksul oluliselt paranenud ja võib öelda, et nendes meie töö on pigem tugev. Aga kindlasti on valdkondi, kus kompetentside kasvamiseks on ruumi veel kõvasti," nentis Parmas.

Rääkides Savisaare protsessist, ütles Parmas, et see on olnud suur õppimiskogemus. "See oli esimene niisuguse mastaabiga korruptsiooniasi, mida Eestis on käsitletud. Selle asja menetlemise käigus tõusetunud probleemid näitasid meie justiitssüsteemi teatud võimetust toime tulla niisuguse mastaapse asja raames esile kerkivate tõketega. Ja sellest on ka õpitud," sõnas Parmas.

Andres Kuusk tõstatas endise Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi õigeksmõistmise teema ning küsis peaprokuröri arvamust avalikkuses tekkinud arutelu kohta, et kas prokuratuur peaks õigeksmõistetute ees vabandama.

"Kui me räägime konkreetsest juhtumist, siis ma ei arva, et siin on tegemist sellise juhtumiga, kus prokuratuuril oleks millegi pärast vabandada. Kahtlemata on see inimese jaoks kurnav, see on ka tema mainet kõvasti räsiv, kui tema suhtes toimub kriminaalmenetlus, talle on esitatud kahtlustus või rängad süüdistused. Aga teisest küljest - riigil on tarvis ka välja selgitada tõde ja niisugune õiguslik tulemus nagu kehtivate seaduste raames kohus õigeks peab," kommenteeris Parmas.

Ta lisas veel, et Suvorovi kriminaalasi on tehtud materjalide põhjal, mis ei ole päris tavapärased ja kus oleks välja kujunenud selged seisukohad või ühtne kohtupraktika. "Kuriteo matkimine meetodina, millele kriminaalasi suuresti on rajatud, see vajas ja vajab veel jätkuvat selgitamist. Et mis on siis need piirid, mille piires riik võib isikut n-ö provotseerida kuritegu toime panema või näidata, et isikul on olnud kuri tahe," lausus Parmas.

Möödunud aasta 31. oktoobril lõpetas kohus prokuratuuri taotlusel Mary Krossi kriminaalasja avaliku huvi puudumisel.

"Minu jaoks on olnud see juhtum, nii nagu see lahenes, isiklikult hästi arusaamatu. Kahtlemata ei saanud siin rääkida sellest, et oleks olnud tegemist mingisuguse huviga Mary Krossi isiku suhtes, vaid seal oli ilmselgelt olemas suur avalik huvi," ütles selle kohta Parmas.

Parmase sõnul ei oleks ta riigireetur Herman Simmi ennetähtaegselt vanglast vabastanud. "Kui üldiselt on väga oluline see, et karistused või riigi poolt kohaldatavad õigusjärelmid isikutele, kellele me ütleme kurjategija, püüaksid taotleda mingisugust mõju, püüaksid võimaluse korral parandada inimest, siis on olemas teatud inimesed, kelle puhul ei ole ju alust rääkida sellest, et meil võiks olla mingi võimalus teda parandada. Kui keegi on aastakümneid, pika aja jooksul sellises ametis nagu Herman Simm oma riiki reetnud, siis minu arust ei ole siin millestki rääkida. Ja sellele saab riigi poolt järgneda üksnes ühemõtteline hukkamõist. Minu arust see hukkamõist peaks kestma lõpuni välja," sõnas riigi peaprokurör.

Andres Kuusk küsis lõpetuseks, kas roolijoodikute põhjustatud liikluskuriteod on see koht, kus peaks hakkama seadustele vinti peale keerama. "Lühike vastus on ei," vastas Parmas.

"Õigusjärelmid, mida selliseid kuritegusid toime pannud isikute suhtes kohaldada tuleb, peavad taotlema mingisugust mõju. Need peavad tegelema suurel määral nende inimeste isiklike terviseprobleemidega. Me räägime selliste inimeste puhul tegelikult alkohoolikutest ja see on haigus. Kui sellise teo toimepanija lihtsalt vangi panna, siis me ei lahenda tema probleemi, vaid me ainult süvendame seda ja tihti laiendame selle ka inimestele, kes temast sõltuvad - tema perele - ja sealt läbi kogu ühiskonnale. Positiivseid tulemusi niiviisi loota on pigem naiivne," rääkis Parmas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: