Huawei asepresident: meil on Euroopas juba 32 5G lepingut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Huko Aaspõllu

Hiina tehnoloogiafirma Huawei hinnangul on Euroopa riikide eelmise nädala otsused turvariskide maandamiseks 5G võrkude rajamisel hea lähtekoht edasiseks, ütleb ettevõtte küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident Mika Lauhde intervjuus "Aktuaalsele kaamerale".

Kuivõrd rahul on Huawei eelmise nädala Suurbritannia ja Euroopa Liidu otsustega 5G turvariskide maandamise osas? Need annavad Huaweile osalt võimaluse edasi liikuda, aga samas on seal juttu ka võimalikest piirangutest.

Ma ütleksin, et see on stardipunkt. Me oleme seda süsteemi ehitanud mitmete aastate jooksul. See on üks verstapost meie jaoks, mis lubab edasi liikuda. Ma ei arva, et meie töö usaldusväärsuse ja läbipaistvuse loomisel lõppeks siin, ma ütleksin hoopis, et kõik algab siit. Muidugi, nüüd meil on roheline tuli jätkamiseks ja usalduse loomiseks Euroopas.

Neis dokumentides on juttu võrgu kesksetest funktsioonidest ja võrgu tundlikumatest ja kriitilistest osadest, millele võidakse kehtestada piirangud. Kuidas teie sellest Huaweist aru saate, mida see tähendab?

Ma ütleksin, et me näeme seda lähitulevikus. Piirjooned keskse ja ääreala vahel ei ole nii selged, kui võiks arvata. See tähendab ka seda, et me suudame kindlasti leida lahenduse iga operaatoriga vastavalt sellele, kuidas nemad tahavad seda rakendada oma võrgus. Nii suudame me leida lahenduse, mis ei rahulda üksnes operaatoreid, vaid ka valitsuste julgeolekuvajadusi.

Kui hästi on Huaweil siiani läinud 5G rajamisel? Kui palju lepinguid teil on Euroopa Liidus ja maailmas üldiselt?

Meil läheb väga hästi. Globaalselt on meil üle 60 5G leppe, Euroopas on neid juba 32. Mulle näitab see, et me ei ole teinud halba tööd nende aastate jooksul, mil me oleme telekomioperaatoritega koos töötanud.

Te näete palju vaeva, et veenda valitsusi, et te olete turvaline ja usaldusväärne, seda ka siin Brüsselis oma keskuses. Millised võimalused valitsustel on kontrollida, et teie süsteemides ei ole tagauksi Hiina valitsuse tarbeks näiteks?

Siin on palju asju. Võib keskenduda mõnele konkreetsele komponendile, meie protsessidele, protseduuridele ja poliitikale. Aga samuti on see seotud sellega, millist arhitektuuri rakendavad operaatorid. See on ühine pingutus - vaja on valitsust, eraettevõtteid, operaatoreid ja isegi lõppkasutajaid. Kui kõik need on koos, siis võib öelda, et me pakume turvalisemaid teenuseid. Keegi eraldivõetuna ei suuda teha kõike ise, isegi mitte Huawei.

Mida te täpsemalt pakute valitsustele näiteks siin Brüsselis või oma Suurbritannia keskuses?

Selles keskuses pakume me kogu oma tehnika testimise võimalust ja võimalust vaadata, millest koosneb lähtekood. Me püüame muuta selle ökosüsteemi reegleid. Me loodame, et nii, nagu meie avame oma lähtekoodi, nagu me suhtleme valitsuste ja operaatoritega, viiks selleni, et mõne aasta pärast ütleks Euroopa Komisjon, et viis, kuidas me töötame Huaweiga, on olnud kasulik kogu Euroopale ja et kõik peaksid sama teed käima.

Millised valitsused on seda võimalust kasutanud? Ma kujutan ette, et mitte kõik valitsused ei ole suutelised testimiseks ja kõige selle tegemiseks.

Ei, ja me ei ootagi seda, et iga viimane kui valitsus siia tuleks ja samu komponente testiks. Mina mõtlen, et praegu on Euroopa Liidus 27 riiki ja valitsust, kui nad jagavad infot oma järeldustest meie kohta, siis see tuleb meile kasuks. Seni pole keegi öelnud, et me teeme halba tööd, kõik on öelnud, et me oleme teinud väga head inseneritööd.

Te ütlesite, et te loodate, et Euroopa Liit muudab oma suhtumist ja testib tulevikus kõiki ettevõtteid samamoodi. Mida Euroopa üldiselt peaks parandama?

Minu mure Euroopa kodanikuna on olnud see, et Euroopa sõltuvus välismaisest tehnoloogiast ja uurimistööst on pidevalt kasvanud. Euroopa ei pea kõike ise tegema, aga peab olema mingi mehhanism, kuidas nad annavad heakskiidu süsteemile, mida kasutatakse Euroopa pinnal ja Euroopa süsteemides.

Huaweis me teeme seda oma läbipaistvuse keskuste ja lähtekoodi avamisega - me näitame, mida me teeme. Nii tahame me ehitada usaldusväärsust. Me eeldame, et eurooplased, kes on targad inimesed, õpivad sellest, ja küsivad õigeid küsimusi, tunnevad muret õigete asjade pärast ja teavad, millal nad saavad usaldada müüjaid.

Millised valitsused on kasutanud seda võimalust siin?

Ma ei saa avaldada valitsuste nimesid. Ma võin lihtsalt öelda, et meil on alalised keskused Suurbritannias, Kanadas, Saksamaal, Dubais ja mujal. See keskus siin Brüsselis on mõeldud nendele riikidele, kus ei ole eraldi keskust, aga kes siiski tahaksid meiega töötada. Kõik operaatorid ja valitsused on siia oodatud testima mida iganes.

Peamine probleem näib olevat siiski mitte tehnoloogiline pool. Nii Euroopa Liidu kui ka NATO riskihinnangud tõid välja, et see ei ole üksnes tehnoloogiline asi. Usaldust ei saa ehitada üksnes tehnoloogilistele eeldustele, vaid küsimus on üldises usalduses tarnija vastu. Kas te olete sellega nõus?

On tehnilised ja mittetehnilised teemad, aga samamoodi on hea aru saada, et sõjavägi on nagu NATO, nad tegutsevad nullusalduse keskkonnas. Meie võime samamoodi ehitada võrke nullusaldusega keskkonnas, see ei ole midagi peent ega müstilist, me võime seda samamoodi teha. Aga me tahame teha parimaid tooteid ettevõtetele ja tarbijatele. Me ei taha astuda militaarvaldkonda, me ei taha toota komponente militaarotstarbeks. Me tahame teha parimaid tarbijatooteid. See tähendab, et me toodame komponente, mis sobituksid telekomioperaatorite keskkonda, nemad on meie parimad partnerid. Nad on töötanud selles valdkonnas üle 30 aasta, nad on ehitanud võrgud ja nad teavad, mis seal toimub ja nad saavad aru, millal võrk käitub normaalselt ja millal ebanormaalselt. Siiani ei ole me kuulnud, et meie komponendid käituksid ebanormaalselt.

Aga kas te olete nõus, et on vaja teatud usaldust, mis ei ole saavutatav üksnes tehnoloogiliselt?

Kõik algab inimeste tasandilt. Ma loodan, et me suudame luua usaldust, mis ei ole üksnes tehniline, vaid ka inimeste ja ettevõtte tasandil. Kui me ehitame võrke koostöös telekomioperaatoritega, siis me teeme seda nõnda, et võrgu omanik kontrollib seda, ja see on operaator.

Miks peaksid eurooplased usaldama Hiina ettevõtet? Hiina ei ole demokraatlik riik, ta ei ole kuidagi meie liitlane. Euroopa Liit ütleb, et Hiina on partner, konkurent ja strateegiline rivaal. Miks peaksime me usaldama Hiina ettevõtet?

Ma ütleksin, et mina ei usu pimedasse usku, ma tahan, et küsitakse küsimusi. Huawei ei kontrolli valitsusi, me ei kontrolli Hiina valitsust, USA ega Euroopa valitsusi. Me oleme eraettevõte, mis püüab ellu jääda keskkonnas, mis on vahel geopoliitiliselt väga keeruline. Meie asi ei ole valitsustele öelda, mida nad peaksid ütlema, nemad dikteerivad tavaliselt seda, mida ettevõtted peavad tegema ja me soovime, et meid hinnataks meie enda käitumise järgi ja mitte ilmtingimata teiste tegevuse järgi. Me mõistame, et iga ettevõte peab usalduse välja teenima ja seda me püüame ka Euroopas teha.

Minu arvates Huawei ei erine teistest rahvusvahelistest ettevõtetest mitte millegi poolest. Meil on tootearendus Euroopas, Hiinas, USA-s ja veel mitmel maal. Hiina ei ole selles mõttes domineeriv turg. Kui meie valmistame seadmeid Hiinas, siis sedasama teevad ka meie konkurendid. Nii globaalne maailm praegu toimibki. Meie seadmetes on osi, mis tulevad eri maadest, tervelt 60 protsenti tuleb väljastpoolt Hiinat. Meil on muidugi ka hiinlaste tehtud detaile, aga sellest ei ole midagi. Võiks öelda koguni, et meie konkurentidel on rohkem Hiinas valmistatud seadmete osi kui meil.

Me oleme kogu aeg üha enam läinud välismaale ehk mõelnud läbipaistvuse peale. Kiibid tehakse Soomes, antennid Rootsis, ekraanid Jaapanis, videod Tamperes Soomes ja nii edasi. Meil töötab märkimisväärselt palju eurooplasi. Ega kogu tarkus ei tule Hiinast, kuigi meie peakontor asub seal.

Aga miks peaksid eurooplased usaldama Hiina ettevõtet?

Sellepärast, et me lubame olla kõige läbipaistvamad sellel planeedil. Ma ütleksin, et läbipaistvus ja kõva töö on viis usalduse loomiseks.

Te olete pärit Soomest. Kas te soovitaksite Soomel oma 5G võrgu välja ehitada üksnes Huawei tehnoloogiat kasutades?

Mina ei soovitaks kellelgi võrkude ehitamisel üksnes Huawei tehnikat kasutada. Meie usume paljude tarnijatega keskkonda. Peab olema eri operaatoreid, peab silmas pidama ökosüsteeme, me vajame konkurente nagu Cisco, Nokia ja Ericsson. Minu meelest on hea, et me ehitame võrke nendega koos. Sel moel loome me hea vastupidavuse, et ka kriisiaegadel püsiksid võrgud üleval ja pakuksid inimestele teenuseid.

Kas te võiksite öelda paar sõna iseenda kohta? Kuidas soomlane on sattunud tööle Huaweisse? Te alustasite ju Nokiast.

Ma olen alati töötanud kahes valdkonnas. Ma töötasin tükk aega Nokias, vastutades nende küberturvalisuse eest globaalselt, aga mul on olnud ka teine roll, ma olen töötanud üle 15 aasta Euroopa Komisjoni heaks erinevates ametites.

Ma töötan ENISA (Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbeagentuur - toim) heaks ja ma töötan Europoli heaks, õpetan Maastrichti ülikoolis. Miks ma olen jõudnud Huaweisse, on see, et ajal mil Euroopa kaotab pidevalt kõrgtehnoloogiat, siis kui juhtiv ettevõte mulle sellise pakkumise tegi, ma olin eelnevalt töötanud juhtivas ettevõttes Nokia, siis ma mõtlesin, et ma kahetsen kogu elu, kui ma seda vähemalt ei proovi. See on olnud tore, osaliselt on see olnud sarnane Nokiale, aga siis on seal väga huvitavad kultuurilised erinevused, mis meid Euroopa ettevõtetest eristavad. Nende kahe maailma kokkupanek on huvitav.

Te ütlesite, et 5G turvalisus on tulevikus jagatud vastutus kõigi tegutsejate jaoks. Kuidas te kirjeldaksite olukorda tavakasutaja jaoks 20 aasta pärast, kas tema peab ka vastutama küberturvalisuse eest?

Jah, see on jagatud vastutus. Vastutus on peamine küsimus. Vahel valitseb pime usk, inimesed arvavad, et nad ei pea ise millegi eest vastutama ja keegi teine hoolitseb nende eest. See ei ole õige. Kõikide linkide klikkimine on juba halb käitumine. Küsimus on selles, kui palju soovitakse lõppkasutajaid kontrollida.

Mina usun haridusse. Mida targemad ja haritumad inimesed on, seda ratsionaalsemaid ja loogilisemaid otsuseid nad teevad. Ma ütleksin, et 20 aasta pärast on meil teistsugused vidinad, kuskil on võrk nagu praegu, meie suhe ühendustesse ja vahenditesse muutub üha lähedasemaks, küsimus on eetilistes piirides. Aga ma arvan, et lõppkasutajal peab olema teatud vastutus, millega ma tegelen. Meie töö on muuta see nende jaoks nähtavamaks, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, kuidas nad tahavad jagada infot ja oma andmeid, mida nad tahavad hoida privaatselt endale ja nii edasi. Ja me vajame, et ka valitsused selles dialoogis osaleksid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: