Tallinna volikogu lükkas tagasi eestikeelse ja kohatasuta lasteaia eelnõu
Tallinna linnavolikogu ei kiitnud heaks eelnõu, mille järgi oleks tänavu 1. septembrist kaotatud linna lasteaedades kohatasu ning alustatud üleminekut täielikult eestikeelsele haridusele aastaks 2025. Eelnõu esitas volikogule Reformierakonna fraktsioon.
Eelnõu vastu oli 37 ja poolt 23 volikogu saadikut. Vastu hääletasid kohalolnud Keskerakonna fraktsiooni saadikud, poolt Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni saadikud. Erapooletuks jäi üks sotsiaaldemokraat, Siim Tuisk. Ükski neljast istungil viibinud EKRE saadikust hääletamisel ei osalenud.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal märkis, et lasteaiatasu on käeoleval aastal juba 71 eurot kuus, tasu kaotamine tähendaks ühe lasteaias käiva lapsega kokkuhoidu kuni 854 eurot aastas ja kahega 1708 eurot.
"Pealinna eelarve on üle 800 miljoni euro, tulumaksu laekumine kasvab paari aasta pärast 65 miljonit aastas, lasteaia kohatasu kokku on 18 miljonit. Meil on plaan, kuidas linna seniseid enesereklaamikulutusi vähendada, kärpida poliitilise taustaga bürokraatiat ja lepingud üle vaadata linnale soodsamaks, et suunata vabanev raha lasteaedadele. Lapsevanemad ei peaks maksma kohatasu, sest jõukas pealinn kulutab raha halvasti. See on printsiibi küsimus, sest kohatasu ei nõuta teistes haridusastmetes, ei põhikoolis ega gümnaasiumis ega isegi vabatahtlikus kõrghariduses," rääkis Michal.
Reformierakonna fraktsiooni eelnõud ei toetanud ei linnavalitsus ega volikogu haridus- ja kultuurikomisjon.
Linnavalitsus põhjendas oma otsust sellega, et eestikeelse õppe parendamise ja suurendamiseks on Tallinn lasteaedades ette võetud mitmeid samme, näiteks suurendati eelmisest õppeaastast, lisaks jätkub keelekümblus. Jätkub ka riigi poolt rahastatav projekt, millega saavad vene õppekeelega lasteaiad rühmadesse eestikeelse rühmaõpetaja.
Samuti märkis linnavalitsus, et kõigil soovijatel on ka praegu võimalik panna oma laps eestikeelsesse kooli.
Kohatasu kaotamise kohta märkis linnavalitsus, et ka praegu eksisteerib võimalus vabastada lapsevanem 80 protsendi ulatuses lasteaiatasu maksmisest, kui vanemal pole võimalik tasu täies ulatuses maksta. Linnavalitsus tõi ka välja, et linnas asuvates lasteaedades on lastele tasuta toitlustamine
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev märkis eelnõu kohta, et opositsioonis olles on lihtne populistlikke ideid välja pakkuda.
"Reformierakonna poliitikud teavad väga hästi, et järsult eestikeelsele haridussüsteemile üleminekuks on vaja suurt hulka uusi õpetajaid. Samal ajal on üldteada fakt, et Eestis napib nii eesti kui ka vene keelt rääkivaid pedagooge," ütles ta.
Belobrovtsev märkis ka, et lasteaia kohatasu kaotamine tähendaks 16 kuni 18 miljoni euro suurust lisakulu ning Reformierakond võiks ka selgitada, kust linn peaks sellise raha võtma.
Michal ütles neljapäeval volikogus, et Reformierakond on pakkunud erinevaid rahastamisallikaid. "Tallinna eelarve on nii suur, üle 800 miljoni euro, tulumaksu laekumine kasvab. Valikuid on küll ja veel. Tõime välja linnakantselei avalike suhete kulude koondamise, Tallinna televisiooni kokkutõmbamise. Tallinna Linnatranspordil on piljardilauad ja kallid mikrobussid juhtkonnal, annaks ka kokku tõmbata," rääkis Michal.
Tallinnas käib lasteaias ligi 96 protsenti linna lastest, kokku 22 115 last.
Linnavolikogu lükkas neljapäeval tagasi ka Isamaa fraktsiooni esitatud eelnõu, mille järgi mindaks Tallinna munitsipaalkoolides üle eestikeelsele aineõppele kuue aasta jooksul. Eelnõu vastu hääletas 33, poolt 11 saadikut.
Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik märkis, nende asjatundjate hinnangul oleks kuus aastat piisav aeg, et Tallinnas minna järk-järgult üle täielikult eestikeelsele õppele.
"Haridusameti ülesanne on töötada välja konkreetne plaan, kuidas üleminek reaalselt toimub, pidades silmas lõpptähtaega. Loomulikult peab konkreetne tegevuskava sündima koostöös inimestega, kes hakkavad seda igapäevaselt ellu viima," sõnas Luik.