Bernard Guetta on töötanud ajakirjanikuna ligemale pool sajandit, sealhulgas aastatel 1987-1990 Prantsusmaa suure päevalehe Le Monde Moskva korrespondendina, kajastades seal ka Eesti samme taasiseseisvumisel, vahendas "Välisilm".

Peagi tuleb ta taas Eestisse, Lätti, Leetu, Poolasse ja Ukrainasse, et kujundada selle põhjal oma parlamendifraktsiooni Venemaa-poliitikat.

"On vajadus püüda - just nimelt püüda - leida modus vivendi Venemaa suhtes. Seda ei ole võimalik leida, kui kõik Euroopa Liidu riigid ei ole ühel meelel. Kõik peavad olema samas paadis. Selleks on vaja, et Euroopa Liidu suured riigid - Prantsusmaa, Saksamaa, aga ka Hispaania, Itaalia ja teised - mõistaksid seda, millised hirmud valitsevad peamiselt Balti riikides, Poolas ja Ukrainas," rääkis Guetta.

Guetta räägib põhjendatud ja põhjendamata hirmudest. Hirmudeks on tema sõnul andnud alust Ukraina territooriumi annekteerimine, Venemaa lennukite eksimised Balti õhuruumi ja lähivälismaa retoorika. Samas peab Guetta põhjendamatuks hirmu justkui ähvardaks Balti riike Venemaa-poolne taasvallutamine.

"Jah, ta võib tahta oma poliitilist mõju nendes riikides kasvatada, aga jõuga taasvallutada, seda ma ei usu. /.../ Sest Balti riigid ja Poola kuuluvad NATO-sse. Aga see ei ole peamine põhjus. Kas Venemaal oleks tõesti sõjalisi vahendeid taasvallutada oma impeeriumist lahkunud riike? Ma ei usu seda. See oleks äärmiselt rumal ja ma ei arva, et Putin, mida iganes temast arvata, oleks rumal. Ta ei ole rumal. Ma ei usu seda ja ma usun, et on olemas vahendid poliitilisele survele vastu seismiseks ja modus vivendi leidmiseks," rääkis eurosaadik.

Just selles modus vivendi otsimise võtmes mõistab Guetta ka oma partei juhi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni katseid suhteid Venemaaga parandada. Need ei ole läbirääkimised liitlasega, vaid riigiga, kellega on probleeme.

"Venemaaga peame meie Euroopa Liidus püüdma läbi rääkida, sest meie suhted ei ole head, üldse mitte. Tuleb püüda olukorda muuta. Kui lõppude lõpuks oli võimalik jõuda Helsingi lepeteni härra Brežnevi juhitud Nõukogude Liiduga, siis miks nüüd ei oleks võimalik uued Helsingi lepped koostööks ja julgeolekuks? Tuleb käised üles käärida ja tööle hakata," ütles Guetta.

Reinsalu: kõigepealt peab Venemaa täitma Minski leppeid

Välisminister Urmas Reinsalu hinnangul ei ole Euroopal vaja Venemaaga uusi Helsingi leppeid.

"Me praegu räägime sellest, et kõigepealt tuleb täita Minski leppeid. Ja kui me vaatame Euroopa julgeolekuarhitektuuri, siis küsimus ei ole selles, et me vajaksime uut julgeoleku ülesehitust, praegune Euroopa julgeolekuarhitektuur on täiesti adekvaatne. Probleem peitub selles, et üks riik tankide jõul rikub seda julgeolekusüsteemi. Lääne ühtsus ei põhine hirmul, vaid tahtekindlusel ja riikide piiride kaitse huvidest tingitult peab tegelikult seda vastustama. Järelikult me peame hoidma Lääne ühtsust ja saavutama selle, et agressor taganeb oma käitumisest," rääkis minister.