Pöördumisele allakirjutanuid esindanud Hando Tõnumaa tunnustab komisjoni soovi eest teemaga edasi tegeleda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõnumaa sõnul koostati pöördumine, sest väga paljud ei usu laevahuku ametlikke põhjendusi. Pöördumisel on 1097 allkirja.

"On ka omakseid, kes ei usu seda lugu ja erinevaid teooriaid on hästi palju. See ongi peamine põhjus - kuna teooriaid on niivõrd palju ja enamik inimesi ütlevad, et nad ei usu seda, siis mina soovin vastuseid," rääkis Tõnumaa.

Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Eesti üksi ei saa Estonia vrakiga midagi ette võtta, sest kehtib Rootsi ja Soomega ühine hauarahu lepe.

"Selleks on eelkõige vaja saavutada naaberriikidega koostöö, saavutada ühine poliitiline tahe ja siis teha vastavad otsused. Siin ei piisa sellest, kas üks minister või üks riigikogu liige ütleb, et tema arvates tuleks see vrakk üles tõsta või teha täiendavaid uuringuid. Lihtsalt rahvusvaheline õigus on siin selgesõnaline," rääkis Karilaid.

Karilaiu sõnul uurib välisministeerium, milline on Soome ja Rootsi arvamus hauarahuleppe tühistamiseks.

Õiguskomisjon saadab valitsusele seisukoha kujundamiseks pöördumises tehtud ettepaneku vrakk üles tõsta.

Riigikogu liikmete hulgas on nii neid, kes ettepanekut toetavad kui ka neid, kes on selle vastu. Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere vraki üles tõstmist ei poolda, kuna vastuseid mere põhjast ei leia.

Randpere sõnul oleks pidanud laeval hukkunud 25 aasta eest välja tooma.

"See jäi tegemata, see oli viga. Aga tänapäeval seda parandada enam ei saa nii, et ma arvan, et mõne asjaga tulebki mõne aja pärast leppida, ükskõik kui kurb või raske see meie jaoks ei ole. Aga minu arust see hauarahu leping võiks kehtima jääda ja Estonia võiks jääda sinna, kus ta on," rääkis Randpere.

Jaanuari lõpus otsustas valitsus moodustada Estonia reisijate ja ohvrite lähedaste taotluse lahendamiseks ekspertide töörühma, mis esitab märtsi lõpuks aruande tehtust ja ülevaate plaanidest.

Estonial hukkunute lähedased on taotlenud valitsuselt Estonia huku uut uurimist ning sama soovivad ka rootslased.

Reisiparvlaev Estonia uppus 28. septembril 1994 teel Tallinnast Stockholmi. Estonialt pääses 137 ning hukkus 852 inimest.