"Valitsus on Estonia huku teemat ning Tallinna halduskohtu otsust oma kabinetinõupidamisel arutanud ning jätkab nende aruteludega. Valitsus ei ole seni võtnud vastu seisukohta, kuidas kohtuvaidluse aluseks olnud taotlust lahendada," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver neljapäeval ERR-ile.

"Estonia katastroofis hukkus 852 inimest, neist 501 olid Rootsi ja 285 Eesti kodakondsed. Ühtekokku hukkus katastroofis 17 riigi kodanikke. Estonia katastroofiga seotud otsused puudutavad väga isiklikult paljusid oma lähedase kaotanud inimesi ning neil otsustel võib olla oluline rahvusvaheline mõju," lisas Seaver.

Tallinna halduskohus tegi oktoobri lõpus otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus vabariigi valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht. 60-päevane tähtaeg peaks ERR-ile teadaolevalt ümber saama 25. jaanuaril, kuna see hakkas kehtima pärast otsuse vaidlustamiseks antud tähtaja ümber saamist 25. novembril.

Estonial hukkunute lähedasi kohtus esindanud vandeadvokaat Piret Blankin ütles oktoobris ERR-ile, et valitsus ei ole kahe aasta jooksul mitmele nende taotlusele vastanud ega seisukohta selles osas võtnud. "Nüüd me näeme, et valitsus on vähemalt kohustatud seda tegema," sõnas ta.

Kohtuotsus ei kohusta valitsust uurimist algatama, kuid Blankini sõnul on valitsuse otsus samuti kohtus vaidlustatav. "Me oleme oma klientidega seda arutanud, lähtuvalt nendest kaalutlustest, mis seal otsuses on, me tõenäoliselt vaidlustame meie jaoks negatiivse otsuse kohtus," selgitas vandeadvokaat.

Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.