Vallavanemad kahtlevad Aabi plaanis liita vallad maakondade suurusteks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valitsuse väljasõiduistung Eesti Pangas
Valitsuse väljasõiduistung Eesti Pangas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigihalduse ministri Jaak Aabi eestvedamisel on koostamisel eelnõu, mis taastaks suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks haldusreformi elluviimisel kaotatud ühinemistoetuse. Valitsuse kava meeldib küll omavalitsusjuhtidele, kuid nad ei usu, et toetus kiirendab ühinemist maakonnaüleseks omavalitsuseks nagu seda loodab Aab.

Vabatahtliku ühinemise toetuse taastamise üks võimalik kriteerium ehk maakonnasuurused omavalitsused tähendaks seda, et kui näiteks Võrumaa praegused viis omavalitsust liituksid tulevikus vabatahtlikult üheks suuruseks üksuseks, saaks moodustunud omavalitus riigi käest ka toetust. Kui aga vabatahtlikult liituksid viiest omavalitsusest ainult kaks, siis maakonnasuurust üksust ei tekiks, ja liitunud omavalitsused riigilt raha ka ei saaks. Aab ütleb, niisugune kriteerium võiks luua eelduse, et tekkivad omavalitsused on tugevamad, võimekamad ja ka regionaalpoliitiliselt jätkusuutlikumad:

"Me toetame väga tugevalt seda maakonna sisest omavalitsuste koostööd ja otsustamist ja kõik otsused, ka investeeringu otsused, mis tulevad edaspidi. Me tahame teha nii, et see otsus langetatakse seal maakonnas, mitte ei näidata Tallinnast, et pange see investeering sinna või tänna. Ja see on ka suunatud sellele, et kui see koostöö toimib ja leitakse selle koostöö raames, et mõistlik on suurema omavalitsusega selles piirkonnas toimetada, ka maakonnasuuruse omavalitsusega, siis see on niisugune loogiline areng," ütles ministr ERR-ile-

Kuidas ja mismoodi täpselt toetuse andmise ja saamise kord välja nägema hakkab, see peaks Aabi sõnul selguma eelnõust, mis praegu koostamisel on. Minister loodab, et eelnõu jõuab riigikokku ja saab vastu võetud selle aasta jooksul:

"Kuna see nõuab ka rahalist väljundit riigieelarve strateegias, siis ma peaksin tegema ka konkreetse ettepaneku nende võimalike ühinemistoetuste suuruse kohta ja tingimuste kohta. Kuna see on ka rahalise mõjuga, tulevatel aastatel siis ta tuleb paralleelselt riigieelarve strateegiaga käsitlemisele," rääkis ta.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütleb, et plaanil on üldiselt positiivne kõla. Samas on idees Luhalaiu sõnul vastuolu – tegemist on justkui vabatahtliku liitumist toetava meetmega, samas paindlikkuse poole pealt on piir ees: "Kui nüüd vaadata konkreetselt kaardi peale, näiteks kas on väga mõistlik maakondlik omavalitsus näiteks Jõgevamaal moodustada? Räägin subjektiivse arvamuse lihtsalt, et võib-olla Jõgevamaal on mõistlikum hoopis kolmest omavalitsusest üks Ida-Viru poole, üks Tartu poole, üks Viljandi poole liituda. Ja noh, on palju selliseid maakondi veel, kus omavalitsusi on väga väheks jäänud. Näiteks Pärnumaal või Läänemaal, kui me vaatame kõrvuti, siis Läänemaast ju peale eelmist reformi väga palju järgi ei jäänud. Kui seal toimuks vabatahtlik liitumine, et kuidas me siis nüüd seda käsitleksime?"

Aab tunnistas, et on näinud valdasid, kus uues suuremas omavalitsuses on ääremaa inimestest täielikult tühjaks jooksnud, mille vastu tema sõnul võiks abi olla riigipoolsest olukorra jälgimisest, analüüsimisest, piirkondlikest toetustest, aga ka ühinemislepingutest: "See on küll esialgu minu subjektiivne pilt on see, et tänu nendele ühinemislepingutele, kus on teatud põhimõtted kokku lepitud, et ei tekiks just neid ääremaid ja kõik see territoorium oleks investeeringutega kaetud, omavalitsuse struktuuriga kaetud, töötajatega kaetud, see toimib. Mingi oht tekib 2021, kui need ühinemislepingud kaotavad jõu ja andku jõudu ja mõistust nendele volikogudele ja valitsustele, et nad järgivad seda põhimõtet, et me ei tekitaks uusi ääremaid."

Vallavanemad kahtlevad

Kaks aastat tagasi tekkinud suured omavalitsused vajavad aega kohanemiseks, kuigi veelgi suuremad omavalitsused oleksid konkurentsivõimelisemad, tunnistasid mitme valla juhid ERR-ile.

Raplamaa Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütleb, et arutelu selle üle, kas maakonnas, kus praegu on neli valda, võikski olla ainult üks omavalitsus, pole Raplamaal veel avatud. "Küll aga olen ma teinud ettepaneku, et selle arutelu me võiksime avada. Mitte nüüd nendel valmistel, aga ülejärgmistel valimistel, võiks Raplamaal ühel hetkel olla üks omavalitsus. Peale 5000 elanikuga omavalitsused kipuvad väikseks jääma, meil kipub puudu jääma pädevusest eelkõige. Ehk et me ei suuda sisse osta nii häid ametnikke, kui me tegelikult vajaksime."

Viljandi vallavanema Alar Karu sõnul pole ka Viljandimaal nelja omavalitsuse ühendamist arutatud, kuid koostööd naabritega juba tehakse, mis võibki viia ühinemiseni. Nii loodavad Viljandi linn ja vald näiteks oma vee-ettevõtted liita. "See on märk, mis riigi poolt tuleb, et riik on huvitatud, et omavalitsused muutuksid suuremaks. Siis nende (ühinemis)rahadega annaks võib-olla loogilsemalt mõjutada nende valdade kujunemist. Kui ma toon näite, siis Viljandi maakonnas Kõpu endine vald kuulub Põhja-Sakala (valla) külge, siis transpordi, teede ja loogilisuse pärast võibolla need rahad annavad ka Kõpu kandi inimestele mõtte, et võib-olla see eelmine ühinemine ei ole loogiliselt nende jaoks kõige õigem.," rääkis Karu. "Aga ilmselt kohe öelda, et me nüüd kahe aasta jooksul, mõeldes selle peale, et alles kaks aastat tagasi me alles tegime suure muutuse, siis seda kindlasti me ei jaksa ja ei peeta võib-olla ka õigeks. Me ei ole ju suutnud seda eelmist haldusreformi veel päris ära kohaneda, ma arvan, et selline liitmine võtab kindlasti aega neli aastat vähemalt," lisas ta.

Järva valla vallavanem Rait Pihelgas ütleb, et ka Järvamaa kolm omavalitsust pole võimalikku ühinemist kaalunud. Enne tuleks Pihelgase arvates valitsusel analüüsida, mis haldusreformist on saanud ja mõelda, kuidas kohaliku omavalisuse toimist tulevikus korraldada. "Näiteks Järva valla ja Tallinna linna suuruse vahe on 44 korda. Aga meid rahastatakse ja meil on samad ülesanded ühtede seaduste alusel. Ma arvan, et täna on see aeg, kus mitte mõelda et anda jälle komm või maasikas, et pange üks maakond kokku, saate raha. Lihtne liitmine täna enam ei aita, vaid küsimus on, millised ülesanded mis tasandile jäävad ja kuidas me neid rahastame," tõdes Pihelgas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: