Kohtusite just riigikogus Huawei esindajatega, millise mulje Huawei esindajate jutt jättis?

Mulje oli positiivne. Eks igaüks püüab ju selgitada oma lähtekohti. Mingil määral avaldasid nad muret, et selle riigikogu menetluses oleva seadusega ei määrata ette mingeid standardeid ja siis annab valitsusele vabad käed. Kui seaduse tasemel peaks olema mingidki piirid ette antud. Meie omalt poolt tegime selgeks, et riigikogu poliitikud ei saa päris täpselt standarditega tegeleda. Et me lihtsalt anname suunad valitsusele. Nad mõnevõrra olid mures, et valitsus või tema ametiasutused saavad volitused ja tegelevad niiöelda omapäi. See oli nende mure.

Loomulikult rõhutasid nad ka seda, et küberjulgeolek on ka nende jaoks väga tähtis. Ja et nad on neid seadmeid kogu aeg täiustanud selles suunas, et need oleksid kvaliteetsed ja töötaksid hästi. Tõid ka näiteks, et Elioni ja Elisaga nad töötavad Eestis juba 10 aastat. Mingisuguseid pretensioone nende seadmete kasutamisele ei ole olnud, mida minu teada tõesti ei ole olnud. Ja eks iga firma püüab näidata kui tubli ta on, nad tõid näiteks, et nad töötavad 170 riigis üle maailma, mis on väga tõsine näitaja ja kusagil pole probleeme olnud. Nad püüdsid näidata oma võimekust ja potentsiaali lahendada küsimusi seoses sidega ja 5G-ga.

Kui tõsiselt teie võtate neid ohukohti, mida seoses Huaweiga näiteks välisluureamet oma raportis välja tõi?

Niipalju nagu mina olen aru saanud ja nagu te aru saate, need ohukohad on kõik muutunud usu küsimuseks. Mitte keegi, kes on toonud välja neid ohukohti, ei ole mingitele tehnilistele parameetritele viidanud. Ajakirjandusest võis lugeda, et meil ei olegi seda võimet, ma peame lähtuma sellest, mida USA väidab. Kui paralleele tuua paari aasta taguste probleemidega ID-kaardiga, siis oli selge, et on turvaauk, mis parandati ära. Nüüd tekibki küsimus, et öelge, kus on see turvaauk, aga seda ei oska keegi öelda.

Teie Huaweid 5G arendamisest eemale ei tõrjuks?

Mina arvan, et kõigil on õigus võrdväärselt osaleda konkurentsis. Ja nagu te küsimuse esitasite, et "eemale tõrjuda", siis me ka sellel arutelul üritasime seda vältida ja ka meie seaduseelnõu eesmärk ei ole kedagi eemale tõrjuda, vaid luua võimalused põhjalikult julgeolekuriske hinnata. Niimoodi otseselt ei saa kuidagi öelda, et meil on eesmärk kedagi eemale tõrjuda.

Samas valitsusjuht Jüri Ratas sügisel ühe memorandumi USA-s allkirjastas. Sellest saab välja lugeda, et USA soov on mitte Huaweiga koostööd teha ja mitte laste Huaweiga koostööd teha ka oma liitlastel.

Selle memorandumi tekstiga on nii, et seal ei ole midagi Huawei vastast. Seal on rõhutatud, et peab nii-öelda küberjulgeolek olema tagatud ja julgeolekuküsimused peavad olema luubi all.

Aga välisluureamet oma raportis hoiatab Huawei eest. Kas me peaksime lähtuma välisluureameti arvamusest või uskuma Huawei kinnitusi?

Me ei pea uskuma Huawei kinnitusi, aga nagu on öeldud, siis arvamusi on erinevaid. Meil tuleb ka siin riigikogus seaduseelnõuga langetada oma otsus. Iga eelnõu puhul, mis riigikogus on, on mitte kaks või kolm arvamust, vaid mõnikord 20 või 30. Ja neid tuleb alati kaaluda ja hinnata, mida me siin ka kavatseme teha.