Savisaare kaasuses tuli süüdimõistev otsus vaid Kallole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578987480000 | amCalendar}}

Harju maakohus mõistis teisipäeval Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuse osalistest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo.

Kohus leidis, et Kallo süü korruptsioonis on tõendatud ja tal tuleb kanda tingimisi poolteise aasta pikkune vangitus. Ettevõtjad Aivar Tuulberg ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.

Kohus leidis, et Kallo süü korruptsioonis on tõendatud ja tal tuleb kanda tingimisi poolteise aasta pikkune vangitus kahe aastase katseajaga. Kallolt mõisteti menetluskuludena välja 876 eurot. Keelatud annetuse tegemise episoodis mõisteti Kallo õigeks.

Kohtunik Anne Rebane selgitas pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist, et Tuulbergi ja Kunmani osas leidis kohus, et nende tegevuses puudus kuriteokoosseis, kuid Kofkini osas on igal juhul mõistlik menetlusaeg juba läbi või iga hetk lõppemas.

Kallo ütles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ajakirjanikele, et ta ei ole enda arvates seadusega pahuksisse läinud ja tõenäoliselt kaebab otsuse edasi. Küsimusele, kas ta riigikogust lahkub, vastas Kallo: "Kui kohtuotsus jõustub, siis loomulikult. Aga kuni ta pole jõustunud, ei lahku," ütles Kallo.

Vello Kunman tunnistati altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja mõisteti riigilt välja tema poolt kantud õigusabikulud summas 39 310 eurot ja 57 senti.

Aivar Tuulberg tunnistati altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja mõisteti riigilt välja tema poolt kantud õigusabikulud summas 116 269 eurot ja 72 senti.

Aleksander Kofkini suhtes otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja mõista riigilt tema kasuks välja õigusabikulud summas 79 197 eurot.

Kofkin keeldus kohtuotsust kommenteerimast. Tema kaitsja Aivar Pilv nentis, et Kofkini suhtes tehti rahvusvahelise õigusabipalve korras esimesed menetlustoimingud veebruaris 2011.

"Seetõttu mõistlik menetlusaeg on olnud see oluline aspekt, millele me oleme terve kohtumenetluse jooksul tähelepanu juhtinud. Kohus on meie vahepealsed taotlused jätnud rahuldamata, aga nüüd kohtuotsust tehes on ilmselt meie poolt välja toodud asjaolusid veelkord kaalunud ja otsustanud siis menetluse lõpetada Alexander Kofkini suhtes mõistliku menetlusaja nõuete rikkumise tõttu. Kuigi me taotlesime ka Kofkini õigeksmõistmist seetõttu, et tema süütegu pole tõendamist leidnud," rääkis Pilv.

Pilve sõnul on Euroopa Inimõiguste kohtu praktikast lähtuvalt mõistlik menetlusaeg olenevalt juhtumi keerukusest viis kuni seitse aastat menetluse algusest kuni jõustunud kohtuotsuseni. Pilv on ka veendunud, et riigiprokurör kaebab kohtuotsuse tervikuna edasi, kuna oli nii õigeksmõistmisi kui ka mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetamine. "Eks aeg annab siis selgust ja arutust apellatsioonimenetluses."

Kohus otsustas vabastada aresti alt Edgar Savisaare raha summas 80 000 eurot, lisaks tagastada õigusabikuludeks läinud raha summas 3237 eurot.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern pidas kõige üllatavamaks kohtu otsust mõistliku menetlustähtaja möödumise osas Alexander Kofkini puhul, sest kaitsja on seda taotlust korduvalt kohtumenetluse kestel esitanud ning seni ei ole kohus seda rahuldanud.

"Samas Kalev Kallo süüdimõistmine altkäemaksu vahendamises näitab, et esimese astme kohus on nüüdseks ka üldmenetluses leidnud, et toimunud on süüdistuses kirjeldatud sündmused ning olemas on olnud altkäemaksuahel, mille osalised on olnud MTÜ Eesti Keskerakond, Hillar Teder ja Kalev Kallo," lausus Pern.

Pern lisas veel, et hoolimata teisipäevasest kohtuotsusest on näha, et sellel menetlusel on olnud positiivne mõju. "Ühiskonnas on näha suhtumise muutumist nii korruptsiooni kui ka erakondadele keelatud annetuste tegemisse. Näeme, et Tallinna linn tegutseb aktiivselt korruptsiooni välistamiseks vajaliku nimel. Samuti on läbi Keskerakonna nüüdse esimehe sõnavõttude tajuda muutuseid ka süüdimõistetud erakonnas endas," lõpetas Pern.

Savisaare protsessi kulg

Oktoobris lõppenud kohtuvaidluses kinnitasid kõigi kohtualuste kaitsjad, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud.

Viimase sõna õigust kasutasid kõik protsessi lõpuks kohtu alla jäänud süüdistatavad ehk Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman. Ka nemad kordasid üle juba protsessi ajal kõlama jäänud seisukoha, et pole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.

Mullu 18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus mullu juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuli tasuda riigituludesse 25 000 eurot.

2018. aasta detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna olid kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistas prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.

Allikas: BNS-ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: