Maailmas on vaid kolm suuremat võrguseadmete firmat. Nokia ja Ericssoni kõrval saab just Hiina puhul küsida, kas firma on ikka täielikult vaba valitsuse sekkumisest või võib koostöö Huaweiga olla ohuks julgeolekule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eelväitena ühtegi äriühingut keegi ei hakka kuidagi välistama. Tähtis on see, et on meie veendumus, et me kujundame seisukoha uue tehnoloogia arendamisel lähtuvalt ka julgeolekuhuvidest ja määratletakse vastav kord, kuidas seda tehakse, kindlasti on võimalik ka võimalikke otsuseid vaidlustada, selle jaoks on õigusriigis ka oma kohtulik menetlus," selgitas välisminister Urmas Reinsalu.

Memorandum ise ei tähenda kohustust Huaweid välistada, vaid selles kinnitatakse üle, et võrgu arendamisel kontrollitakse julgeolekuriske väga põhjalikult. Sarnase dokumendi on varem allkirjastanud Poola, samas nii mõneski teises Euroopa riigis - näiteks ka Saksamaal - on Huawei tehnoloogia lubatav.

Sellele viitas ka kirjalikult saadetud kommentaaris Huawei Balti regiooni juht Ricky Chen, kes lisas, et soovib küberjulgeolekuga seotud probleemide lahendamisel olla Eesti valitsusele ja operaatoritele alati olemas, võimaldades vajalikke teste ning kontrolle.

Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütles, et Huawei turvaaukudest pole maailmas mitte ühtegi tõestust ja nende välistamine mõjuks väga halvasti kohalikule konkurentsiolukorrale. Ta lisas, et Huawei turvaaukude teema tagamaad peituvad USA-Hiina kaubandussõjas.

"See on ainus põhjus. Muud ei olegi. See on puhas kaubandussõja teema. Ameerikale ei meeldi see tõsiasi, et Huawei on hullult konkurentsivõimeline. Ta on nagu väga hea vendor, nagu väga hea tarnija meile," põhjendas Seppänen.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab praegu ette määrust, mille alusel peavad sideettevõtjad hakkama võrgutehnoloogiat riigiga kooskõlastama.

"Me kehtestame protseduuri, mille kaudu me saame siis kontrollida tehnoloogiatootjate usaldusväärsust. See ei puuduta konkreetselt ainult Huaweid, vaid kõiki tehnoloogiatootjaid ja siis tuleb vaadata juhtumipõhiselt, kas mingi tehnoloogia on ohuks Eesti julgeolekule või mitte," märkis riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

Eelnõu peaks valmima selle aasta lõpuks.