Urmas Sõõrumaa soovib EOK presidendi ametiaega pikendada kaheksale aastale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Urmas Sõõrumaa.
Urmas Sõõrumaa. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Teiseks ametiajaks Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Urmas Sõõrumaa soovib algatada EOK põhikirja muudatuse, et edaspidi valitaks organisatsiooni president nelja aasta asemel kaheksaks ning soovib ka aasta sportlase valimisel anda suurem kaal rahva arvamusele.

11. veebruaril Betsafe´i podcastis Kalev Kruusi küsimustele vastates rääkis Sõõrumaa, et president peaks EOK-d juhtima vähemalt kaheksa aastat.

"Ja sellise ettepaneku ma põhikirja muudatuseks ka teen. See ei tähenda, et mina ise tahaks olla rohkem kui neli aastat veel. Aga praegu läheb poolteist-kaks aega, et aru saada, millised võimalused sul on. Siis on aasta tööd ja hops, järgmised valimised. Spordiorganisatsioon on nagu sport ise - sinna külvatud seemnest hakkab vili kasvama üks kord kümne aasta jooksul."

Rääkides palju kirgi tekitanud Eesti aasta sportlaste valimisest, siis soovitas Sõõrumaa anda rahva arvamusele selles suurem kaal, kuid ta ei öelnud otse välja, et sooviks valiku tegemisel võtta spordiajakirjanikelt ja alaliitudelt oma hinnangu andmise ära.

"Mina olen seisukohal, et sport läheb siis korda, kui see läheb rahvale korda. Aga kui keegi teeb oma keldris maailmarekordi ja osalejaid oli veel kaks või kolm ja riputati ka kuldmedal kaela, siis... selliseid lindikesi kui missivalimistel võivad pärast kaela panna nii sponsorid kui ka ajakirjanikud. See on minu arvamus, aga Kristjan peab olema rahva-Kristjan (aasta sportlase tiitli laureaadid saavad auhinnaks skulptor Mati Karmini loodud taiese Kristjan - toim)."

Sõõrumaa kõrval pürib EOK presidendiks organisatsiooni senine asepresident Tõnu Tõniste. Sõõrumaa ütles, et tema sellepärast solvunud pole, et seni tema meeskonda kuulunud Tõniste tema vastu kandideerib.

"Miks ta seda teeb, peate temalt küsima. Ta kandideeris ka eelmistel EOK presidendivalimistel ja tal olid siis omad lubadused. Võiks küsida, kas tema lubaduste täitmist on miski seganud? Kas tal on keelatud olnud rahalisi vahendeid tuua? Või on ta teinud mõne väga kardinaalse ettepaneku, mis on tagasi lükatud?" esitas Sõõrumaa retoorilise küsimuse ja lisas, et kui tema võidab, aga ka Tõniste kogub piisavalt toetust, ei välista ta Tõniste jätkamist tema meeskonnas.

Kanepi eemalejätmine võiks maksta olümpiamedali 

Sõõrumaa kritiseeris ka Kaia Kanepi eemale jätmist Eesti Fed Cupi tennisenaiskonnast, mis võib tema tõlgendusel maksta Eestile Tokyo olümpiamängudel lausa medali. Nimelt on Tokyo olümpiale pääsemise üks tingimus just Fed Cupil mängimine.

"Tenniseliidu galal tekkis mõte, et kui kaks meie piigat, Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi mängiks olümpial nii üksikult kui ka paaris, siis võiks see lõhnata medali variandina. Mõlemad meie piigad on võimelised Rio de Janeiro naiste võitjat (Monica Puig - toim) võitma."

Sõõrumaa sõnul oligi Kanepi nõus Fed Cupil mängima ja ka tenniseliit eesotsas Allar Hindiga lubas teha kõik võimaliku, kuid ikkagi jäeti ta segastel põhjustel välja.

"Tekkis idee, et palkame hea treeneri ja vaatame veel, millest puudu on. Kaia oli väge täis ja andis teada, et on valmis mängima. Lõppes see sellega, et teda ei võetud mängima."

Intervjueerija küsimusele, kas Kanepi väljajäämisel mängis pearolli Eesti tenniseliidu president Enn Pandi isiklik solvumine vastas Sõõrumaa, et kui sporti hakatakse juhtuima oma isiklike sümpaatiate ja solvumistega, siis ei tule sellest midagi head välja.

"Mul ei ole kaalu, et sellist meest (Enn Panti - toim) ümber veenda. /.../ Minu jutt ei oleks aidanud. Ma ei oska öelda, mis oli otsuse (Kanepi välja jätta Eesti naiskonnast - toim) juures põhiküsimus. Mina oleks ise teistmoodi käitunud." 

Kohtus Mati Alaveriga Neinar Seli sünnipäeval

Sõõrumaa rääkis ka eelmisel aastal Eesti sporti raputanud dopinguskandaalidest ja väitis, et tema pole soovinud kordagi dopingutarvitamist õigustada. Küll aga soovib ta selle temaatika selja taha jätta, sest EOK on oma seisukohad andnud, Eesti kohtusüsteem samuti ning nüüd tegelevad teemaga veel Austria ja Saksa õiguskaitseorganid.

"Teate, dalai-laama on öelnud, et aastas on kaks päeva, kus ta ei saa midagi teha - need on eile ja homme. Ma saan teha midagi täna. Ma tahan sporti edasi juhtida. Minevik on muidugi tähtis, aga me oleme oma seisukohad öelnud."

Sõõrumaa rääkis, et kohtus ise viimati dopinguskandaali keskmes olnud suusatreener Mati Alaveriga enne jõule Neinar Seli sünnipäeval. Andrus Veerpaluga otsis ta kohtumist palju varem, kuid loobus sellest peagi. 

Sõõrumaa sõnul räägib see ka üksjagu, et dopingu tarvitamisega ei jäänud vahele mitte medalivõitjad, vaid sportlased, kes võistlesid kohtadele 50-60.

"Tahate öelda, et dopingust rääkijad on ise puhtad posidi? Need eestkõnelejad... tavaliselt kireb see, kes... teate ise küll," sõnas Sõõrumaa ja avaldas veendumust, et tänaseks päevaks on Eesti sport dopingust puhas.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: