NATO kaitseministrid koostavad plaani Venemaa tuumarakettide vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

NATO lubab seista Venemaa keskmaa tegevusraadiusega tuumarakettidele vastu teistsuguse relvastuse ja tegevustega. Kaitseminister Jüri Luige sõnul oleme ka selles valdkonnas jõudnud tagasi külma sõja aega.

Venemaa uued raketid, mida saab lennutada kaugemale kui 500 kilomeetrit ja mis suudavad kanda ka tuumalõhkepäid on teinud lõpu keskmaa tuumarelvade kontrolli leppele USA ja Venemaa vahel.

Sellised raketid ohustavad eelkõige Lääne-Euroopat. NATO kaitseministrid otsivad vasturohtu paketist eri meetmetest.

"See tähendab meie planeerimise ja õppuste kohandamist, see puudutab meie lähenemist tavarelvastusele, tuumarelvastusele, õhu- ja raketikaitsele. Me ei peegelda seda, mida Venemaa teeb, me ei kavatse panna Euroopasse uusi maismaa tuumarakette, aga me tagame tõhusa heidutuse ja kaitse et oma inimesi kaitsta," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles, et jutt on mereväest, õhuväest, mitmesugustest rakettidest, mida merevägi ja õhuvägi kasutavad.

"Alliansi üks suur tugevus on nende rakettide täpsus. Pole oluline on ta tuumarakett või mitte, see täpsus on siin võtmetähtsusega, nii et selles mõttes allianss kasutab oma tugevusi ja Venemaa oma tugevusi, nii see mäng käib, kahjuks meenutab see ülimalt seda, mis toimus külma sõja ajal," rääkis Luik.

Kaitseministrid tõdesid Luige sõnul, et Venemaa arendab oma relvastust praegu väga tõsisel moel, lääneriigid peavad suutma sellele vastu seista. Kaitseministrid kohtusid ka oma Ukraina kolleegiga.

Ukraina on sihiks seadnud NATO liikmelisuse, aga et tee sinna näib olevat veel pikk, siis on ukrainlased asunud püüdlema esmalt eristaatusega partneri rolli nagu on näiteks Soomel ja Rootsil.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: