Sakkov: Balti riigid vajavad NATO õhuturbe kõrval ka õhukaitset ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sven Sakkov.
Sven Sakkov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Balti riikide järgmine suur eesmärk võiks olla õhuturbe kõrval NATO õhukaitse, leidis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

"Balti õhuturve on oma olemuselt rahuaegne missioon. Aga me peame rääkima õhukaitsest, mis peaks olema meie järgmine teemärk, kuhu liikuda NATO-s," ütles Sakkov Vikerraadio saates "Välistund".

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Esialgu oli tegemist ühe lennusalgaga, mis paiknes Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis. 2014. aastal seoses julgeolekuolukorra muutumisega Euroopas otsustas NATO juhtkond tugevdada piirkonna õhuturvet ning 1. maist 2014 baseerubki Ämari lennubaasis NATO kiirreageerimise lennuüksus. 

Eesti ja Läti on keskmaa õhutõrjega eikuskil

Küsimusele, millest tunneb Eesti riigikaitse täna enim puudust ja mida tuleks esmajoones osta, kui raha oleks rohkem, vastas Sakkov, et selleks oleks maapealne õhukaitse.

"Ehk teisisõnu keskmaa õhutõrje. Ehk me räägime sellest, kuidas kaitsta Tallinna, Tapat, Ämarit ja Paldiskit ehk poliitilis-majanduslikke ja sõjalisi sõlmpunkte."

Sakkovi sõnul on täna Lätis keskmaa õhutõrjega sama kaugele jõutud kui Eestis ehk ollakse mitte kuskil.

"Leedu on nii kaugel, et nad on sõlminud lepingu keskmaa õhutõrje raketisüsteemi hankeks, mis tuleb Norra ja USA firmade koostöös. See tuleb küll minimaalne kogus ehk ei kata hädavajadusi ära, aga midagi neil vähemalt on."

300 miljoni euro suurune investeering

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk lisas, et keskmaa õhutõrje ja õhukaitsesüsteemide ehitamist tuleks vaadata kihilisena.

"Meie hinnang on, et selle maksumus ca 300 miljonit eurot. Oluline aga on, et me ei läheks kõige nähtavama ja lihtsama osa juurde. Kui räägime Balti riikidega koos tegutsemisest õhutõrje valdkonnas, siis peame jälgima kihilisust. Et sensorid, sidesüsteemid, juhtimiseks vajalikud komponendid saaksid rajatud nii, et need pole pelgalt paraadi varustus, vaid reaalne sõjaline võime," selgitas Prikk.

Kantsler tõi välja ka selle, et Eestil peab olema küll esmane enesevõimekus, aga me peame leidma ka lahendusi, et suudaksime liitlaste süsteeme vastu võtta ja nendega koos toimida.

"Need on õhukaitsesüsteemid, mis annavad NATO seirepilti ja aitavad tuvastada sihtmärke, need võivad toetada liitlaste süsteeme õhus lennukitel või laevadel jne."

Sakkovi sõnul on keskmaa õhutõrje kõrval väga oluline rääkida Eesti, Läti ja Leedu merevägede tulevikust.

"Sellega seoses tuleb vaadata selle peale, kas tulevikus on mõistlik jätkata seda teed, kus igaüks tegeleb merelise miinitõrjega. Või liikuda järgmisele alusele ehk muutuda modullaarseks ehk kasutada võimeid nii õhukaitseks kui ka miinitõrjeks."

Riigilt riigile tehingute aeg sai läbi

Kristjan Prikk tõi välja, et tänaseks on kaitsevaldkonnas praktiliselt kokku kuivanud rahaliselt soodsamad riik riigile tehingud relvastuse hankel.

"Me oleme seda aastakümnete jooksul ära kasutanud. Meie kaitseväe sõidukipark ei näe ilmasjata sarnane välja Bundeswehrile. Me oleme väga palju ostnud sakslastelt tehnikat sõbrahinnaga. Tänaseks on see turg kokku kuivanud või kuivamas."

Kantsler tõi välja, et planeerimise horisondil on hästi teeninud PASI soomukite välja vahetamine.

"Aga meil on vaja mõtlema hakata, mis saab mereväest kui 2030-ndate keskel meie praeguste laevade elutsükkel läbi saab. Meil on järjest vähem võimalusi hankida asendajaid samasugusel viisil, kui praegused saadi," tunnistas Kristjan Prikk.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: