Riik kaalub roolijoodikutega võitlemiseks nende tervisetõendite tühistamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584608820000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR

Justiitsministeerium on valmis saanud meetmete paketi, kuidas vähendada joobes autojuhtimist. Pakutud meetmete seas on roolijoodiku tervisetõendi tühistamine, karistuste karmistamine, sõltuvusravi laiendamine, liiklusrikkujate punktisüsteemi kehtestamine ja alkoholilukkude kasutuselevõtt.

Justiitsministeerium juhib oma ülevaates valitsusele tähelepanu sellele, et perearst, kes väljastab juhile tervisetõendi, ei saa üldjuhul teadagi, kui inimene on joobes juhtimiselt tabatud ning sellise süüteo toimepanek ei tühista automaatselt tervisetõendit.

Ministeerium teeb ettepaneku, et kriminaalses joobes tabatud juhil peatub automaatselt juhtimisõigus ja tervisetõend ning tervisetõendi ja selle kaudu juhtimisõiguse taastamiseks tuleb tal läbida täiendav tervisekontroll oma perearsti juures.

Justiitsministeerium möönab, et karistuste karmistamine joobes juhtimise eest ei ole oluliselt neid rikkumisi vähendanud, kuid teeb sellegipoolest ettepaneku tõsta siin karistuste ülemmäärasid. Ministeerium soovitab tõsta joobeseisundis raske liiklusõnnetuse põhjustamise eest senist maksimaalset karistusmäära 12 aastalt vangistuselt 15 aastale.

Lisaks teeb ministeerium ettepaneku tõsta korduvalt kriminaalses joobes juhtimise eest senist maksimaalset karistusmäära neljalt aastalt viiele aastale vangistusele. Karistuse alammäärade tõstmist justiitsministeerium põhjendatuks ei pea, kuna näeb, et probleemi ei saa lahendada karistusõiguslike muutuste kaudu, mida kinnitab ka see, et 2017. aastal jõustunud joobes juhtide karistuste karmistamineei ole toonud kaasa soovitud muutust joobes juhtimise vähendamiseks.

Ministeerium tõdeb, et seni on alkoholi sõltuvusravi rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist, mis aga tänavuse aastaga lõppeb. Tegevuste senises mahus jätkumiseks on vaja riigieelarvest 3,1 miljonit eurot aastas. Kui aga hakata joobes juhtidele pakkuma sõltuvusravi püsivalt 675 ravikohga, suureneks täiendav rahastamisvajadus veel umbes 632 000 euro võrra aastas.

Justiitsministeerium soovitab ka võtta kasutusele elektroonilise valve seadmed alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks hiljemalt tänavu kolmandas kvartalis. See tähendab, et kriminaalhoolduses võetakse kasutusele elektroonilise valve seadmed alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks. Seadmeid peaksid kandma või kasutama isikud, kellele on kohtu poolt pandud peale kainuskohustus ehk inimesed, kes ei tohi tilkagi võtta.

Majandus- ja taristuministeeriumilt (MKM) oodatakse juhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi ettevalmistumist, et veapunktisüsteem sisaldaks kindlasti ka joobes juhtimise väärtegude arvestamist. Samuti soovib justiitsministeerium, et MKM esitaks analüüsi mootorsõiduki alkoholiluku kasutamise kohta.

Justiitsministeeriumil teeb ka analüüsi ja esitab ettepanekud joobes juhtimise süütegude menetluspraktika muutmise vajaduste kohta hiljemalt detsembri keskpaigaks.

Joobes juhtimise ja joobnuna roolis põhjustatud õnnetuste esinemises ei ole olukord viimasel viiel aastal oluliselt muutunud. Registreeritud väär- ja kuritegude arv sõltub eelkõige politsei kontrollide arvust, tõdeb justiitsministeerium.

Kõikidest kontrollitud juhtidest tabatakse joobnuna roolist 0,78 protsenti, 2015. aastal oli see näitaja 0,89 protsenti.

Joobes juhtide poolt raske tervisekahjustusega või hukkunuga liiklusõnnetuste arv on viimastel aastatel küll vähenenud, samas on tõusnud varalise kahjuga liiklusõnnetuste arv, mis pandi toime joobes või alkoholi tarvitanud juhi süül.

Eelmisel aastal kontrollis politsei 921 527 korral juhtide joovet. Selle näitajaga on Eesti kontrollide sageduselt Euroopa riikide tipus ja võrreldaval hulgal kontrolle viiakse läbi ainult Soomes.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: