Rail Balticu projekt vajab raha. Rahandusminister Martin Helme sõnul on Eesti osa puudujääk ligi kuus miljardit eurot maksva raudtee ehitusel praegu 400 miljonit eurot, Baltikumi peale aga suurusjärgus poolteist miljardit. See raha peaks tulema Euroopa Liidult.

Lisaks soovib Eesti kinnitust, et uuel ehk 2021. aastal algaval eelarveperioodil jätkuks ehituse rahastamine praegustel alustel ehk Eesti 1,35 miljardi suurusest osast vähemalt 81 protsenti panustaks Euroopa Liit ja 19 protsenti kaasrahastaks Eesti.

"Järgmisest perioodist on praegu laua peal pakkumine kaasrahastusprotsent 35. Ja no sellise kaasrahastusprotsendiga see projekt meie jaoks majanduslikult ikkagi kaotab oma mõtte, ütleme niimoodi," sõnas rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Neljapäeval hakkavad Brüsselis vaidlema eelarveraamistiku üle Euroopa Liidu juhid ja peamine küsimus on selles, kui palju rikkamad riigid ehk netosissemaksjad peaks järgmisel perioodil eelarvesse maksma. Loogiline, et sissemaksjad sooviksid vähem maksta, mis tähendaks üksiti väiksemat eelarvet ja vähem võimalusi kulutada.

"Eesti positsioon, kui rääkida nüüd Rail Balticust, on tõesti see, et ühelt poolt see kaasrahastuse protsent, mis on täna, et see proportsioon säiliks ja me tõesti suudaksime koos kolme Balti riigiga saada ka lisarahastust," kommenteeris peaminister Jüri Ratas (KE).

Kui aga rahastusprotsent muutub, tuleb teema Eestis päevakorda, sest valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et kui Euroopa Liit ei taga Rail Balticu ootuspärast ehk 81-protsendilist finantseerimist, vaadatakse projekt üle.

"Kui meil see rahastamismudel, mis meil n-ö on praeguseni olnud, ei jätku, ei suudeta leida võimalust seda puudujäävat osa ka veel juurde panna, öeldakse, et pange ise juurde, siis kindlasti me sellisel kujul sellega edasi minna ei saa," ütles Helme.

"Täna me lähtume ikkagi sellest, mis on hetkel kokku lepitud. Loodame, et Euroopa Liiduga läbirääkimised uue perioodi osas lõppevad nii, et see seni teada olev rahastamise skeem vähemalt säilib. Selle nimel Eesti riik ja meie esindajad tegutsevad," sõnas riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa).

Endine Euroopa Komisjoni asepresident ja praegune riigikogu aseesimees Siim Kallas ütleb, et üldiselt on liidu eelarveläbirääkimistel suurte projektide rahastamist jätkatud samadel alustel.

"See 80 või isegi 85 protsenti kaasrahastust - see tuleb, nii palju, kui mina tean ja nii palju, kui siiamaani see loogika on olnud. Muidugi, kui Eesti Vabariik ise projekti allavett laseb, siis kindlasti ei saa seda keegi takistada," kommenteeris Kallas.