Balti põllumehed tulid ülemkogu eel valitsusjuhtidele meelde tuletama vajadust seista põllumeeste otsetoetuste eest. Praeguse pakkumise järgi suureneksid Eesti põllumeeste otsetoetused küll tuntavalt, ligikaudu ühelt miljardilt 1,25-ni, aga see tähendab ikkagi 2027. aastaks üksnes 76 protsenti Euroopa keskmisest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti saaks ise tõsta otsetoetusi teiste maaelu toetuste arvelt, samas on neid juba niigi palju kärbitud ja just need on olulised kliimasõbralikeks investeeringuteks.

"Ma arvan, et me võime teha ettepanekuid, et tõstame ühest taskust teise raha, aga ega see ressursse juurde ei too," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Teised Eesti jaoks olulised küsimused on ühtekuuluvustoetuste kaasrahastamise määr ja Rail Baltic, mis vajab täiendavaid kokkuleppeid.

"Hetkeseisuga on see CEF, millest rahastatakse Rail Balticut, samas protsendis, mis ta oli ka käesolevas perioodis. Teiseks, Rail Baltic on tulnud nüüd ka ülemkogu eesistuja poolt kirjutatult sisse - see eesmärk, mida enne ei olnud. Suure tõenäosusega on raha puudu, me oleme arvestanud, et umbes 400 miljonit," ütles peaminister Jüri Ratas.

Vaidlused algavad aga eelarve mahust, suuremad kasusaajad vaatavad kurvalt toetuste vähenemist, suuremad sissemaksjad on samas olnud eriti häälekad, öeldes, et nemad nii palju maksta ei taha.

"Me teame, et me maksame rohkem kui teised riigid. Me oleme rikas riik. Euroopa Liidu liikmesus aitab meil kaubelda teiste riikidega, kes tahavad samuti jõuda meie tasemele, aga kõigel on piirid," rääkis Hollandi peaminister Mark Rutte.

Vaidlused on keerulised

Vaidlus raha ümber on seekord eriti keeruline, kuna blokist lahkus äsja Ühendkuningriik, jättes endast maha umbes 75 miljardi eurose augu.

Saksa kantsler Angela Merkel prognoosis väga keerulisi kõnelusi ja osa ametnikke valmistusid kõneluste venimiseks nädalavahetusse.

Tippkohtumise võõrustaja, Euroopa Ülemkogu president Charles Michel alustas läbirääkimisi eraviisiliste kohtumistega liikmesriikide liidritega. Ta alustas Rootsist, mis on vastu eelarve suurendamisele.

"Ma olen veendunud, et järgmistel tundidel või päevadel on võimalik teha edusamme," ütles Michel ajakirjanikele. "Viimased sammud kompromissi leidmiseks on alati kõige keerulisemad, kuid ma arvan, et kõik variandid on meil otsustamiseks laual."

Mitte kõik ei jaga Micheli optimismi. Osa EL-i allikate sõnul on erimeelsused niivõrd suured, et tippkohtumine võib kiirelt lõppeda ja küsimuse arutamine võidakse edasi lükata.

Mõttekoja European Policy Centre analüütik Marta Pilati ütles: "Sel tippkohtumisel lepet tõenäoliselt ei tule. Kõik liikmesriigid ei näita valmidust kompromissile minna."

Mitmeaastase eelarveraamistiku minimaalne suurus on veidi üle triljoni euro. Vaieldakse selle üle, kui palju eelarve seekord tõusma peaks ja kuidas seda erinevate valdkondade ja riikide vahel jagada.

Eelmise eelarveraamistiku suurus oli 2018. aasta hindades 1,08 triljonit eurot.

Austria, Taani, Holland ja Rootsi tahavad eelarvet kärpida ja Brexitist mahajäänud augu ainult osaliselt katta.

Euroopa Parlament nõuab aga eelarve suurendamist 1,32 triljoni euroni, et rahastada muuhulgas eesmärki teha Euroopa Liit 30 aastaga kliimaneutraalseks.

Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid puksivad vastu bloki elatustaseme ühtlustamiseks mõeldud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) rahastuse vähenemisele. Riigid nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Poola nõuavad ka põllumajandustoetuste säilimist.

Euroopa Komisjon on eelarveeesmärgiks seadnud 1,13 triljonit eurot, samas kui Michel tegi 1,09 triljoni eurose ettepaneku, mis näeks ette kärpeid ühtekuuluvuspoliitikale ja põllumajandusele.

Macron lubas EL-i eelarveleppeni jõudmiseks aega võtta

Prantsuse president Emmanuel Macron lubas Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku osas leppeni jõudmiseks võtta nii palju aega kui vajalik.

"Kui kõik toovad veidi kompromissi ja ambitsiooni vaimu, on võimalik sel tippkohtumisel leppeni jõuda. See võib võtta tunde, õhtuid, päevi. Ma olen selleks valmis," ütles ta eelarveteemalisele tippkohtumisele jõudes.