Ilmselt teab iga eestlane juba maast madalast, et Island oli esimene riik, kes 1991. aasta 22. augustil Eesti ning Läti ja Leedu taasiseseisvumist tunnustas. Väikeriigina näitas Island nõnda eeskuju tervele maailmale, tuletades meelde rahvusvahelise õiguse tähtsust ning kohustust seista oma väärtuste eest. 

Aina keerulisemaks muutuvas maailmas on Island ja Eesti üheskoos nende põhimõtete eest seisnud. Meie kaks väikeriiki on hinnatud partnerid NATO-s ning ühtlasi anname oma panuse üleilmsete kannatuste leevendamisse: Eesti vastvalitud liikmena ÜRO Julgeolekunõukogus, Island ÜRO inimõiguste nõukogu silmapaistva liikmena kuni eelmise aasta lõpuni. Island aitab oma NATO ekspertidega Eestis ja Leedus kaasa ka Baltimaade julgeoleku tugevdamisele.

Regionaalsed eestvedajad

Tänavu koordineerib Eesti Põhja- ja Baltimaid ühendavat koostööformaati NB8. Teatepulga võttis Eesti üle just Islandilt. Nõnda on regiooni kaks kõige väiksemat riiki kahel aastal järjest regionaalse koostöö veduriteks.

Oma 2019. aastal toimunud eesistumise ajal pani Island rõhku julgeolekule, kaasa arvatud küberturvalisusele, inimõigustele ja ookeaniküsimustele. Viimane teema oli NB8 koostöös tegelikult uus, kuid erakordselt asjakohane, kui pidada silmas olulist seost ülemaailmsete kliimamuutuste ja ookeanide vahel.

Põhja- ja Baltimaade tihedad suhted on loomulikud ja tihedad ning nende koosmõju ulatub  kaugemalegi kui vaid meie regioon. Ent ka meie ulatuslikus koostöös leidub valdkondi, kus on veel kasutamata võimalusi.

Näiteks on Eesti e-riigina aastaid tõestanud, kuidas võib andmete ja e-lahenduste nutikas kasutamine panustada majanduskasvu ning lihtsustada asjaajamist. Koos Islandi ning lisaks ka Soome ja Fääri saartega teeme koostööd andmevahetuskihi X-tee arendamisel. Island on juba katsetamas oma X-tee platvormi Straumurinn.

Ent potentsiaal on laiem: kõigi Põhja- ja Baltimaade huvides on edendada piiriülest andmevahetust, mis lubaks meil e-teenuste kaudu olla uue majandusmuutuse esirinnas ning teha elu lihtsamaks kodanikel, ettevõtjatel ja riigiasutustel.

On selge, et kasvav e-lahenduste hulk nõuab ka nende paremat kaitset ehk küberkoostöö arendamist. Selles vallas pakub maailmatasemel ekspertiisi Tallinnas paiknev NATO küberkaitsekeskus, millega ootame jätkuvalt huvitatud riike liituma. Lisaks on Eestile oluline süvendatum regionaalne julgeolekukoostöö, paremad energia- ja transpordiühendused, kultuuri- ja tervishoiukoostöö ning kliimaküsimused.

Arktika muutuvas maailmas

Just kliimamuutused mõjutavad väga otseselt Põhja-Balti regioonile lähedast Arktikat. Island Arktika riigina ja mereriigina tajub kõige paremini sealse keskkonna muutumist ja osatähtsuse tõusu maailmapoliitikas.

Mullu kevadest kuni 2021. aastani on Island Arktika Nõukogu eesistuja. Pikaaegse kogemuse põhjal leiab Island, et keskkonnaprobleemide puhul, millega siin Põhjalas tegeleme, ning vastupanuvõimeliste, elujõuliste kogukondade ehitamisel on võtmetähtsusega kestlik areng ja koostöö.

Juhtlause "Koos kestliku Arktika suunas" all on Island sõnastanud neli prioriteeti: Arktika merekeskkond; kliima ja taastuvenergialahendused; Arktika inimesed ja kogukonnad, ning viimasena, kuid sama olulisena, tugevam Arktika Nõukogu. See viimane punkt ei viita mitte üksnes koostööle Arktika Nõukogu sees, vaid ka koostööle asjaomaste kolmandate osapooltega, sest vana ütlus kehtib endiselt: see, mis toimub Arktikas, ei jää Arktikasse.

Ka Eesti soovib Arktika kestlikule arengule kaasa aidata ning Eesti valitsus on alustanud vaatlejastaatuse taotlemise protsessi Arktika Nõukogus. Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik ning seega otseselt Arktikas toimuvast arengust mõjutatud.

Eestil on olemas maailmatasemel pädevus mitmes polaaruuringute valdkonnas ning Eesti polaaruurijad on aastaid Arktika uurimisega tegelenud. Piirkonnale lähedal asuva riigina on meil ka huvi ja vastutus Arktika kestlikkuse tagamiseks.

Esimese 100 aasta eelõhtul

Kui Islandi imelist julgust Eesti abistajana 1991. aastal teavad paljud, siis ilmselt vähem teatakse, et eestlasi ja islandlasi ühendab veel üks aastaarv. See on 1918, mil mõlemad meie riigid said iseseisvaks. Islandi ja Eesti vahelised kontaktid algasid 1920. aastatel, mis annab peagi põhjuse tähistada saja aasta möödumist meie suhete sõlmimisest.

Islandi ja Eesti koostöö toimib ka saja aasta möödudes päris hästi. Lisaks digi- ja julgeolekukoostööle näitavad seda kasvanud turistide arv ning elujõulised kultuurisidemed, mis on eriti silmapaistvad muusikavallas. Järgmise 100 aasta künnisel rõõmustame Islandi-Eesti sõpruse üle ning otsime pidevalt uusi viise, kuidas koostööd veelgi elavdada.

2020. aasta jooksul soovib Eesti tunnustada Põhja-Balti koostöösse olulise panuse andnud inimesi. Selleks on kavas luua NB8 auhind, millest saab loodetavasti kena traditsioon.