Reinsalu sõnul mõjutab Arktikas toimuv otseselt ka Eestit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kertu Liis Krigul

Aastakümneid peamiselt kliimateadlastele huvi pakkunud Arktika on kliimasoojenemise tõttu muutunud nii otses kui ka kaudses mõttes kuumaks kohaks. Ka Eesti soovib end Arktikas toimuvaga kursis hoida ning taotleb Arktika Nõukogu vaatlejariigi staatust.

Arktika Nõukogu ühendab riike, mille territoorium jääb põhjapoolaarjoone sisse, kuid vaatlejatena võivad selle tööst osa võtta ka teised riigid. Nii leiab 13 vaatlejariigi seast nii Singapuri kui ka Poola, kuid mitte Eesti. Ometigi on Arktika meile lähemal kui Berliin, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval otsustas valitsus, et ka Eestist peaks saama Arktika Nõukogu vaatlejariik.

"Vaatlejastaatus võimaldab meil sellel väga olulisel geopoliitilisel territooriumil teha koostööd, saada informatsiooni. Meil on keskkonna-, majandus-, ka julgeolekulised huvid," rääkis välisminister Urmas Reinsalu (I).

Kuna Arktika muutub maailmas aina olulisemaks, siis annab vaatlejastaatus Eestile võimaluse olla läbirääkimistelaua taga ja teha koostööd strateegiliste liitlastega.

Reinsalu toonitas, et Eesti on kõige põhjapoolsem riik, mis veel ei kuulu Arktika Nõukogussse. Kuna naaberriikidest nii Soome, Rootsi kui ka Venemaa kuuluvad sinna, siis mõjutab Arktikas toimuv otseselt ka Eestit.

Kliimasoojenemise tõttu tekib juurdepääs sealsetele rikkalikele nafta- ja gaasileiukohtadele.

"Igasugune uus selline ressurss tekitab riikides huvi saada see oma kontrolli alla. See on koht, kus Euroopa tervikuna ja Eesti sealhulgas peab olema väga nõudlik, et kõik need uued leiukohad jagatakse lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest, et ei tekiks jõupositsioonilt võidujooksu, sest see võib seal viia väga lihtsalt konfliktini," selgitas Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (RE).

Esmakordselt ajaloos on aastaringselt laevatatav ühendus Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Venemaa põhjarannikut, mis lühendab märkimisväärselt Euroopa-Aasia kaubateed.

"Näiteks Põhja-Norras nad juba plaanivad ehitada suurt sadamat, et teenindada seda liiklust. Nende nägemuses peaks see kaup läbi Soome liikuma Tallinnani, siis Tallinna-Helsingi tunnel ja siis raudtee edasi lõunasse," rääkis Paet.

Eesti esitab oma avalduse 2021. aastal, seni on Arktika Nõukogu ukse taha jäänud vaid Euroopa Liit. Seda staatust soovinud riigid on kõik vastu võetud.

Põhjapoolus muutub julgeolekupoliitikas üha tähtsamaks

Mida vähemaks jääb Arktikas jääd, seda olulisemaks muutub põhjapoolus maailma julgeolekupoliitikas. Hiinal on soov luua Arktika koridor ning selle plaani kohaselt peaks aastal 2035 liikuma juba 15 protsenti Hiina kaupadest just läbi Kirdeväila, selgitas Arktika ekspert Oliver Mõru.

"Täna kaks riiki - Venemaa ja Kanada -, kelle läheduses need mereteed asuvad, on asunud neid reguleerima, mis läheb otseselt vastuollu rahvusvahelise õigusega. Riigid, kes soovivad kasutada neid mereteid tulevikus, on huvitatud võimalusest vabalt piirkonnas neil navigeerida," selgitas Mõru.

"Nafta- ja gaasivarude osas on tähtis see, et riikidel on võimalus laiendada oma mandrilavasid. Nendel mandrilavadel mere all maapõues on nafta- ja gaasivarud, aga selleks, et seda teha, nad peavad tõestama seda teaduslikult. Täna riikidel need avaldused n-ö kattuvad, nad on konfliktsed, paljudel nendel diskussioonidel mandrilavade laiendamisel ei ole jõutud lahenduseni. Need on kaks peamist põhjust, miks täna Arktika on muutunud julgeolekuperspektiivist aktuaalseks teemaks," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: