USA sõjalaevad saabusid üle aastakümnete taas Barentsi merele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
USA sõjalaevastiku Arleigh Burke-klassi hävtaja USS Kidd. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS / US NAVY

USA ja Briti mereväe alused suundusid esmaspäeval Venemaast põhjas asuvale Barentsi merele, kus Ühendriikide pealvee-sõjalaevad ei ole käinud 1980ndate aastate keskpaigast saadik.

Neli Ameerika Ühendriikide mereväe alust ja Briti kuningliku mereväe fregatt suundusid Barentsi merele, et viia seal läbi julgeoleku kindlustamise operatsioon, vahendas raadiojaama Vabadus veebiväljaanne Pentagoni teadet.

"Liitlased ja partnerlaevastikud peavad säilitama oma vilumuse tegutseda kõigis keskkondades, et tagada julgeolek ja ligipääs meredele," teatas USA 6. Laevastik. "See on eriti kriitiline Arktikas, kus karm keskkond nõuab pidevat valmisolekut ja harjutamist," lisati samas.

USA laevastik teatas, et informeeris Vene kaitseministeeriumi eelnevalt kavandatud operatsioonist, et hoida ära "valestimõistmised, vähendada riske ja hoida ära tahtmatu eskaleerumine."

Venemaa kaitseminiisteerium teatas, et Vene Põhjalaevastik, mille koosseisu kuuluvad uued jäälõhkujad, tuumaenergial töötavad pealvee- ja allveelaevad, jälgib NATO aluseid.

USA saatis Barentsi merele kolm Arleigh Burke-klassi hävitajat ning ühe toetuslaeva. Hävitajad on varustatud tiibrakettidega Tomahawk ja merel baseervua õhutõrjesüsteemiga Aegis, mis on osa Euroopa kaitseks mõeldud NATO raketitõrjesüsteemist selliste ballistiliste rakettide rünnakute vastu, mida võiks näiteks Iraan korraldada.

NATO raketikaitseüsteemid on kaua Venemaad häirinud, kuna Moskva väidab, et nendega võib allianss strateegilise tasakaalu paigast nihutada. USA on sellised väited tagsi lükanud.

Eelmisel nädalal korraldasid kaks USA mereväe hävitajat, üks toetuslaev, allveelaev ja allveelaevade tuvastamislennuk Poseidon koos Briti fregatiga allveelaevade-tõrjumise õppuse Norra meres.

Arktika strateegiline tähtsus on hakanud kasvama seoses seal avastatud maavaradega ning tänu kliimasoojenemisele, mis võib peagi muuta võimalikuks märksa lühema kaubatee Aasiast Euroopasse. Seepärast on Arktika vastu hakanud huvi tundma ka Hiina, mis on end kuulutanud Arktika-lähedaseks riigiks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: