Politseijuht Vaher: Eesti ei tee Venemaaga kuritegude uurimises koostööd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildam ja Elmar Vaher.
Toomas Sildam ja Elmar Vaher. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Üllatav, aga politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher kinnitab, et Vene kolleegidega Eesti uurijad narkokuritegude tõkestamiseks koostööd ei tee. Miks? Sest aastaid tagasi olevat eestlased saanud aru, et neid petetakse. "Meil ei ole usaldust," ütleb Vaher.

Kolmapäeval astus Tallinnas Mustamäel üks mees ühe seltskonna juurde ja pussitas neist ühte, kes suri hiljem haiglas. Politsei olevat esmalt kahtlustanud, et tegemist võib olla saripussitamise algusega?

Sellised sündmused panevad politseiuurijad mõtlema erinevatele versioonidele. Nii nagu [Tallinnas] Telliskivi tänaval [mullu juunis] taksojuhtide tulistamise järel esitasime küsimuse: kas siin on inimene, kes võib nüüd ja kohe tappa valimata veel süütuid inimesi, nagu Euroopa Liidu riikides näinud olema?

Mustamäe puhul andis uurimisjuht ühele meeskonnale ülesande kontrollida, kas pussitaja ja kannatanu tundsid enne üksteist, teine meeskond sai ülesande võtta ette kõige hullem versioon – käibki haige inimene linnatänavail ja võib sooritada järgmise kuriteo.

Nüüdseks on kahtlustatav kinni peetud, tema motiivi täpsustame, aga see kuritegu on ilmselt seotud ühise joomingu käigus tülli läinud inimeste arveteklaarimisega.

Eesti politsei on valmis, et võib seista silmitsi massitulistamise, massipussitamisega?

Me oleme valmis, julgen öelda, paremini kui kunagi varem ja me harjutame selliseid juhtumeid lahendama.

Kuidas paistab Eesti teile kui riigi ühele kõige informeeritumale inimesele?

Paistab kui koht, kus on turvaline elada. Aga politseijuhina teades, mis kõik võib juhtuda ja mida me koos partneritega ära hoiame või ära hoida proovime, siis – tööpõld on päris suur.

Mullu registreeriti siin 27 169 kuritegu, neist kolmandik isikuvastased. Vägivalda on palju?

See number on suur. Lähisuhtevägivallast julgevad inimesed rohkem teada anda, tunnevad, et saavad abi. Toon näiteks naiste nõuandetelefoni, kus me uurijatena näeme, kui paljud lähisuhtevägivalla ohvrid pöörduvad sellise psühholoogilise abi kaudu politsei poole.

Muutunud on klassikaline vargus. See, et kusagil midagi vedeleb ja keegi selle varastab, on asendunud netikuritegudega, kus kasutatakse inimese hooletust või tahet endale midagi kiiresti osta, kurjategijad on siin targad psühholoogid.

Möödunud aastal sai politsei teada 4119 perevägivallakuriteost. Oskate arvata, kui paljud löömistest ja peksmistest jäävad endiselt koduseinte vahele?

Kindlasti pooled või rohkemgi veel. Teame, et see peksja on meesterahvas, üldiselt algharidusega töötu, armastab alkoholi... Ja kurb külg on, et oma viha valab ta naise või laste peale.

Milliste sõnadega julgustate inimesi perevägivallast teatama?

Ainuke võimalus, et seda usaldust võita, on näidata riigina – politsei, prokuratuur, kohalik omavalitsus, psühholoogiline toetus – kannatanule, et me aitame teda.

Vargused ei koli netti Lõuna-Eestis, kus möödunud aasta lõpust on paarikümnel korral murtud sisse kauplustesse ja tanklatesse, politsei arvates on tegu ühe vargagrupiga. Kui kaua veel?

Tõepoolest, sellised kuriteod, kus akna või ukse lõhkumisega minnakse viinapudeli järele, ei ole kadunud. Ega need ka kao.

Üks grupp sõidab mööda kauplusi ja tanklaid, murrab sisse, politsei aga soovitab, et pange heledamad lambid kaupluste ja tanklate juurde...

Tegemist ei ole ühe grupiga, seal on mitu gruppi – politsei saab iga päevaga targemaks. Oleme viimasel kuul ühe grupi kinni pidanud, aga teame, et tegutseb ka järgmine. Uskuge, oleme neil päris lähedal.

On nad Eesti päritolu või Lätist tulnud?

Need on Eesti päritolu grupid.

Lugesin uuringust, et täiesti julgelt tunneb end õhtuti kodukandis jalutades 41 ja üsna julgelt 35 protsenti inimestest. Võiks need numbrid suuremad olla?

Muidugi võiksid. Kui täpsemaks minna ja vaadata, mis inimese turvatunnet tänaval mõjutab, siis ainult pisike osa on see, kas ta võib sattuda röövimise või varguse ohvriks. Inimese turvatunne algab sealt, kas jääpurikas tema pea kohal on ohtlik, kas tee on libe jne. Kuni selleni, kas teekond koju on valge või pime.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas politsei on väikelinnades öelnud, et linnavalitsus, palun, ärge kustutage ööseks tänavavalgustust?

Selliseid kohtumisi on palju. Ja siis selgub, et ühe pargipingi äravõtmisega on võimalik mõjutada kogu pargi turvalisust.

Ma ei hakka parki nimetama, aga oli olukord, et Tallinnas pidid noored minema kooli ja elumajade vahel läbi pargi, kus räuskavad joodikud olid leidnud ja kaaperdanud pargipingi. Noored inimesed, kes sealt mööda kõndisid, said sõimu ja roppuste osaliseks. Mis oli lahendus? Pargipink tuli viia teise kohta ja pargis mõned valguspirnid vahetada. Ja muutus kõik.

Teine võimalus olnuks panna sinna 24/7 [politsei]patrull käima, mis ei ole mõistlik lahendus.

Teil pole nii palju politseinikke, et igasse parki saaks patrulli panna.

Niisugust ressurssi politseil ei ole ja ma ei peaks seda ka mõistlikuks.

Europoli juht Catherine De Bolle on öelnud, et Euroopas tegutseb üle 5000 kuritegeliku grupi. Kui paljud neist Eestini ulatuvad?

Üldiselt kõik kuritegelikud ühendused on rahvusvahelise mõõtmega. Eestis – meil on selleks erinevad mõõdikud või vastavusstandardid – võime öelda, et tegutseb umbes 20 kuritegelikku ühendust, nendest seitse-kaheksa on organiseeritud kuritegevuse mõttes aktiivsed või ohtlikud. Nende ohtlikkus tuleb sellest, kuivõrd head kontakti nad omavad just Vene Föderatsiooni, Valgevenega [kuritegelike sidemete osas].

Millega nad tegelevad? 1990-ndate aastate hullumeelne aeg, kui meie tänavatel tärisesid automaadid ja plahvatasid pommid, on ju möödas.

Organiseeritud kuritegevus soovib tänapäeval olla pigem nähtamatu, anonüümne ja avalikku arvete klaarimist me enam ei kohta.

Mis muidugi ei tähenda, et peaksime olema ülirahul. Jälgides sündmusi Rootsis ja sellest oma kolleegiga mitmel korral rääkinud, on seal kõva trend, mida meie saame oma tööd hästi tehes ära hoida.

Mis on Rootsi trend?

Et mittepõlisrootslane, pigem sisserännanu, kes on saanud Rootsi kodanikuks, võttes kaasa oma riigi, mitte Euroopa väärtustega kooskõlas olevat kultuuri, hakkab klattima oma asju, õiendama oma arveid. Ja see on osadele kuritegelikele ühendustele üsna omane. Nii ka Eestis.

Kas meie 20 kuritegelikku ühendust on kõik kuskilt kaugemalt tulnud?

Osalt nii, osalt naa. Ka Eesti kuritegelikke ühendusi iseloomustab üsna palju segunemine. Palun mõistke, et kõiki nimesid me siin rääkida ei saa.

Viimase kolme-nelja aasta jooksul on suur osa klassikaliste kuritegelike ühenduste juhte kohtu ees olnud ja võib öelda, et ootame neid varsti välja tagasi.

Üsna oluline muutus toimus aastal 2016, kui oma elu lõpetas kuritegelike ühenduste korraldaja, ühiskassa hoidja Nikolai Tarankov. Siiamaani otsitakse Eestis [allilmale uut] liidrit. See ei ole neil õnnestunud, kübeke nende ebaõnnestumisest on ka politsei kätetöö. Meie huvi on, et see ei õnnestuks neil.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Miks? Kui oleks inimene, kes hoiaks allilmas korda, siis tundub see kõik ka väljapoole rahulikum.

Päris nii see ei ole. Meie eksperdid ja uurijad on öelnud, et see, kes siia tahaks liidriks tulla, ei pruugi jätkata sama suunda, mida Nikolai Tarankov praktiseeris – rahu ja vaikus, valgekraelisus.

Meie ülesanne on lõhkuda kuritegeliku ühenduse olemust Eestis, sest organiseeritud kuritegevus on moodustis, mis tavakuritegevusega tegeledes võib olla instrumendiks, mida kasutatakse suuremate kriiside puhul. Näiteks Ukraina kolleegid on kirjeldanud, kuidas enne sõda [Donbassis] kasutati organiseeritud kuritegevust piiriüleses kuritegevuses.

Millega ikkagi Eesti organiseeritud kuritegevuse 20 gruppi tegelevad?

Peaasjalikult on tegevussuundi kolm.

Narkokuriteod.

Sealt saadud raha tuleb legaliseerida ja nii jõuame rahapesuni.

Nagu enne ütlesin, siis vägivaldsest kuritegevusest on nad muutunud valgekraeliseks, majandusega seonduvaks – valgete kinnastega on võimalik saada kuritegelikku tulu. Seega majanduskuriteod, mille sees on maksukuriteod, maksudest kõrvale hoidmine on üks suurem tuluallikas.

Organiseeritud kuritegevus on suhteliselt riskivaba, sest teie küll teate, et Eestis on seitse-kaheksa tugevat gruppi, aga... nad tegutsevad rahulikult.

Nad tegutsevad, aga ei ole täna nii võimekad, kui olid viis-kuus aastat tagasi, sest üsna suur hulk liidreid on koos käsilastega kohtu ette läinud. See ei tähenda, et see [organiseeritud kuritegevus] oleks Eestist kadunud. Nad on olemas, teeme aktiivselt oma tööd, et nende tegevust pärssida.

Kui kriminaalpolitsei saab esimese info mõnest kuritegelikust ühendust, siis kui kaua võib kuluda aega, kuni kohtunik mõistab nad Eesti Vabariigi nimel süüdi?

Kui alustame päris algusest ja tuvastame kuritegeliku ühenduse alge, siis tuleb aru saada, kas see on ikka ühendus kuritegude tegemise eesmärgil. Siis tõendite kogumine... Oleme hinnanud, et politsei varjatud menetluseks kulub kuni üks aasta. Siis liigutakse edasi avaliku menetlusega, kus oleneb palju, milline oli meie varasemate tõendite kogumise võimekus ja kvaliteet. Kohtuotsuseni läheb veel aega.

Politseijuhina saan mõõta, kui kaua võtab aega ühe kuritegeliku ühenduse uurimine – aasta-poolteist. Oleme andnud ka hinnalipiku, et see maksab umbes pool miljonit eurot, kuni oleme jõudnud nii kaugele, et tegu on tõendatud viisil, et saame esitada viimased kahtlustused ja koos menetluse kokkuvõttega anda asja edasi prokuratuuri.

Ei ole väga odav.

Ei ole väga odav. Maailma kõige kallim asi on konspiratsiooni tagamine. Kavala kurjategija vastu saab ainult veel kavalamate meetmetega. Ja see on päris kallis.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas kange sünteetiline opioid fentanüül, mille üledoos tappis veel 2017. aastal Eestis 110 inimest, on siinselt turult lõplikult välja tõrjutud ja suuremad uimastikauplejad trellide taga?

Vastuseks saan öelda – jah, sest fentanüüli on Eestis väga vähe kätte saada. Aga see ei ole kuhugile kadunud, on jätkuvalt olemas. Fentanüüli suurem kadumine õnnestus ainult seetõttu, et lõpetasime paari kuritegeliku ühenduse tegevuse, kes olid peamised fentanüüli Eestisse toomise organiseerijad. Teiseks ka see, et tervise arengu instituut on väga hästi toimetanud ja abistab probleemide kütkes narkomaani.

Fentanüüli ei hakka keegi tarvitama nii, et ühel hommikul mõtled: oo, ma nüüd proovin ja võtad kohe turult fentanüüli. Ei, fentanüül on amfetamiini ja heroiini järglane ning neid kangeid sünteetilisi aineid tarvitavad staažikad narkomaanid, kes sellega toidavad Eesti kuritegelikke ühendusi.  

Aga asemele on tulnud uued narkootikumid – näiteks Venemaalt pärit UFO-ks või vannisoolaks kutsutud aine.

Loodus, tõesti, tühja kohta ei salli. Ainete arendajad, seal liigub tohutu hulk raha, mõtlevad edasi ja täna on turul UFO või vannisool, erinevad tarvitajad kasutavad erinevat nime. Selle mõju on teistsugune kui klassikalisel fentanüülil, pikaaegsem.

Kust see tuleb?

Venemaalt. Eestisse jõuab seda palju posti teel, mis teeb kuriteo uurimise keeruliseks, sest ükski keti lüli ei tunne üksteist, vahele on ehitatud palju anonüümseid netikeskkondi või ka aine maasse kaevamist, üle piiri vedavate "muulade" kasutamist.

Kui palju ja kas üldse teevad selles valdkonnas koostööd Eesti ja Venemaa politsei?

Me ei tee Venemaa politseiga koostööd narkokuritegude uurimises, sest meil on olnud... Sellest on juba tõesti aastaid ja aastaid tagasi, enne Ukrainas alanud sõjategevust, kui me tundsime, et meile valetatakse. Tähendab, et info Vene Föderatsiooni kurjategijate kohta, see moondus ja me tegelesime tükk aega versioonidega, mis ei vastanud tõele. Lõpuks saime aru, et meid petetakse. Meil ei ole usaldust.

Töötame [ühiselt] küll piiri vahejuhtumitega, aga kuritegude uurimise osas meil Vene Föderatsiooniga sisuliselt koostööd ei ole.

Kui suur mure on politseile sisseränne?

Aina suurem. 30 000 pikaajalise elamisloaga inimest [möödunud aastal] – see on märkimisväärne number.

On palju räägitud, kuidas peaks seda ohjama, on palju meetmeid, mida saab majanduskeskkonnas ja tööhõive osas teha. Meil on veel pisut aega migratsiooni tulva või liikumisega kaasnevate ohtude vältimiseks, aga seda aega ei ole väga palju. Täna ei ole infot, et migratsioon oleks toonud kaasa suurt muutust kuritegevuses, aga jälgime seda hoolega. Kui varem võisime öelda, et migratsiooni mõttes oleme transiitriik, siis nüüd ei minda [Eestist] ainult läbi, vaid jäädakse ka siia, näiteks töötamiseks ja tihti töötatakse mustalt.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mis on politsei mure? Et 75 protsenti lühiajalise töötamise registreerimist tegid Ukraina kodanikud? Eesti ehitus- ja samuti paljud põllumajandusettevõtjad on väga tänulikud selle olukorra üle.

Seda liikumist meie täielikult muuta ei suuda. Meie ülesanne on jälgida trende, mis puudutavad kuritegevust.

Praegune ränne on seotud üsna palju töörändega. Kui töötamine on ebaseaduslik, jäävad Eesti riigil maksud laekumata... Aga mida oleme märganud, et siiajäänu kutsub järele oma perekonna, tekivad võrgustikud, jäädakse pikemaks ajaks ja kui tekib kultuur, mis ei ole meie töö- või avaliku korra kultuuriga sarnane, siis võivad tekkida uued kuritegelikud ühendused, mis võivad hakata panema toime neid kuritegusid, mida me näeme Rootsis.

Kas Eestis on sellest mingeid märke?

Hetkel ei ole. Kuid annan Eesti inimestele kindlust, et koos partnerteenistustega jälgime seda hoolega. Aga nii nagu oleme sõnastanud: need rünnakud liiguvad järjest lähemale Eestile ja küsimus ei ole, kas see tuleb, vaid pigem, millal midagi sellist võib juhtuda.

Midagi sellist... See tähendab?

Et erineval motiivil tahab keegi tekitada Eesti elanikes hirmu ja näiteks tapab kedagi tänaval või koolis jne.

Olukord idapiiril on rahulik ja vaikne?

Praegu võib nii öelda. Me kontrollime piiri olukorda. Aga kindlasti on üsna oluline, kuidas käitub meie partner Vene Föderatsioon, sest illegaale on seal ilmselt palju ja kui Vene pool midagi maha magab või tahtlikult midagi teeb, siis sadade illegaalide piirile lubamine või suunamine on üks olulisi riske, millega toimetulekuks on vaja väga palju ressursse ja riik tervikuna peab selleks pingutama.

Ehitustööd idapiiril on takerdunud?

Lähipäevadel otsustamegi, kellega ehituslepingusse läheme. Esimese 25 km osas on meil olemas kõik tingimused, maavaidlused peetud, meil on projekt ja raha. Võib öelda, et ka ehitaja on olemas. Nii nagu demokraatlikus riigis ikka ehitaja väljakuulutamise puhul, kui on kasutada kümneid miljoneid eurosid, siis on ehk oodata arutelusid ka kohtus, et kumb oleks parem ehitaja. Aga olen optimist, et enne suve saame hakata ehitama.

Eesti-Vene maismaapiir on 135 km pikk, sellest 101 km kulgeb soisel pinnasel. Kui palju selle ehitamine viimaste rehkenduste järgi maksma läheb?

Jaa... Oleme täna arvestamas sellise summa või suunaga, et see raha, mille valitsus meile lubas – 86 miljonit eurot – läheb piiri kõige keerulisema osa ehitamiseks. See on kagunurk, alates kolmikpunktist kuni Värskani. Seal on meil täna looduslikult kõige keerulisem olustik.

Piirivalve on ikka endiselt tugevalt PPA sees?

Piirivalve on väga tugevalt integreeritud PPA sisse. Minule ei tähenda piiri valvamine, et keegi kõnnib mööda joont, vaatab vasakule ja paremale, püüab tuvastada, kas on mingeid jälgi.

Piiri valvamine koosneb neljast väga olulisest komponendist.

Üks ongi see, et piirivalvurid kotka silmaga ja piirivalvekoerad tundliku ninaga korjavad looduses üles kõik võõrad jäljed. Aga seda saab ka asendada tehnikaga, mis on üks meie idapiiri ehitamise eesmärke.

Lisaks on oluline kõik see, mida teeme piiripunktides. Et kes sealt tagasi saadetakse, sest nad on jõudnud Eesti piirile valetades endale viisa, näiteks on inimesel kaasas ehitusriided, aga dokumendid näitavad, et tegemist on turismiviisaga ja ta läheb Toompeale tutvuma vanalinna väärtustega... Ei lähe [tegelikkusega] kokku.

Kolmas kõik see, mis puudutab [rahvusvahelist] organiseeritud kuritegevust, kuna nende kuritegu sisaldab ka piiriületust, on see narkootiline aine, salasuits, inimsmugeldamine. Kui ühe vietnamlase korraldamine Peterburi turult Poola maksab 1000-1500 eurot, siis kurjategijale on kahe kasti salasuitsu toimetamine sama tegevus, aga rahasumma on teine.

Neljandana kõik need tegevused, mis teeme mitte piiri ääres, vaid... Kui peame Paides kinni kahtlase auto, mille puhul ütlevad meie eksperdid, et see võib olla seotud illegaalide veoga, siis ka see on piiri valvamine, aga toimub Paides.

Ja olulise aspektina paneksin viiendana koostöö meie rahvusvaheliste partneritega – kuidas töötab Läti, kuidas Soome piirivalve. Ülitähtsad partnerid.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Ja kui kaugel on siseministri soovitud sisekaitse reservüksuse loomine?

Reservi loomine... on töös, liigub ilusti edasi. Me ootame täna üsna palju õiguslike muudatuste taga. Sisekaitse reservi eesmärk on teha palju ära seda tööd, mis toimub enne sõja väljakuulutamist.

Millest ma räägin? Et peame saama õigusliku raamistiku, et ajateenistuse läbinud inimesed, kes on nimetatud reservi, saaksid alustada Eesti riigi kaitsmist enne sõja aega. Selleks on vaja muuta seadust.

Sisekaitse reservi loomine ei seisa, vaid oleme saanud aastaks 2020 rahastuse, et...

Kui palju?

890 000 eurot, et läbi viia eeltegevused, eeldusel, et õigusruum muutub. Läbi mõelda kõik väljaõppe kavad, taristu, värvata endale neli inimest, kes on kaitseväe taustaga ja oskavad sõjalist planeerimist läbi viia, pluss mõned õppused ja harjutused ja varustuse ostmine täna pisikeses osas, et läbi mängida aasta lõpus võibolla juba reservi moodustamise kõik protseduurid koos kaitseväega.

Hinnalipik 20 miljonit eurot kogu projekti peale kehtib endiselt, või?

See summa, jah, jääb sinna kanti. Eks väga palju saame targemaks selle aasta jooksul läbi mõeldud tegevuse kaudu, aga esimene hinnang on tõepoolest selline.

Millised on teie suhted siseministriga, kes tahtis teid möödunud aasta augustis ametist kangutada, aga peaminister astus vahele?

Minu suhted siseministriga on väga töised.

Siseministeerium on selgelt sõnastanud oma ootused politsei- ja piirivalveametile, seda nimetatakse asutuse tegevuskavaks, samamoodi on selge, mis on siseministri ootus arendustegevustes – see on ka sisekaitse reservi loomine. Pean seda kindlasti oluliseks projektiks, sest kõik need tegevused ja võimed, mis annavad võimaluse lahendada kriise veel paremini kui praegu, on väga olulised.

Teine on kindlasti idapiiri väljaehitamine. Kolmandana kõik see, mis puudutab inimeste päästmist, näiteks merepääste küsimused on siseministri pilgu alla lahti võetuna ja töögrupp töötamas ja ettepanekuid tegemas.

Aga on teil tunne, et kõnnite oma ametis ikka noateral?

Ma ei ole kunagi niimoodi tundnud, et noatera on kusagil minu all. Kui teed oma tööd südamega, tunned õigusakte ja saad aru, mida sinult oodatakse, siis on kõik väga hästi.

Elmar Vaher Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: