Eesti eelarvepuudujääk vähenes 0,2 protsendile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahatähed.
Rahatähed. Autor/allikas: Eesti Pank

Eesti 2019. aasta nominaalseks eelarvepuudujäägiks kujunes 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 55 miljonit eurot, mis on vähem kui 2018. aastal.

"Tulemus ületas veidi rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi, kuid jäi 0,1 protsendiga SKP-st alla 2020. aasta riigieelarve koostamise käigus korrigeeritud 2019. aasta prognoosile," teatas rahandusministeerium reedel.

Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,4 protsendi võrra SKP-st ehk 91 miljoni euro võrra.

Keskvalitsuse positsioon oli aasta varasemaga võrreldes 175 miljonit euro parem tulenevalt suuremast maksulaekumisest ning 100 miljoni euro võrra kasvanud CO2 tuludest. Riigieelarve kogukulude kasvu pidurdas investeeringute vähenemine 120 miljoni euro võrra.

Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis.

Eesti valitsuse eelarvepositsioon Autor/allikas: rahandusministeerium

Riigieelarve tulude pool ületas suveprognoosi ootusi, kus peamiselt kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli oodatust suurem. Kulusid kasvatasid eelkõige sotsiaalkulud ning Euroopa Liidu makse.

Sotsiaalkindlustusfondide positsioon oli viis miljonit parem kui 2018. aastal  ja seda haigekassat mõjutanud sotsiaalmaksutulude kasvu tulemusel.

Seevastu kohalike omavalitsuste koondpositsioon langes 2018. aasta 59 miljoni suurusest ülejäägist 30 miljoni suurusesse puudujääki, mille peamiseks põhjuseks on suurenenud investeerimismaht. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli oodatust mõnevõrra negatiivsem ja seda peamiselt detsembris, mil suurenenud kulud viisid eelarvepositsiooni defitsiiti.

Suvise majandusprognoosiga võrreldes kujunes sotsiaalkindlustusfondide positsioon paremaks tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele, mis viis haigekassa kavandatust suuremasse ülejääki. Töötukassa eelarvepositsioon vastas ootustele.

Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli oodatust mõnevõrra negatiivsem ja seda peamiselt detsembris, mil suurenenud kulud viisid eelarvepositsiooni defitsiiti. Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis. Riigieelarve tulude pool ületas suveprognoosi ootusi, kus peamiselt kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli oodatust suurem. Kulusid kasvatasid eelkõige sotsiaalkulud ning Euroopa Liidu makse.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon selgub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi koostamisel, kui arvutatakse ümber SKP lõhe ning statistikaamet avaldab ametliku eelarvepositsiooni 2019. aasta kohta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: