Veetaseme tõus läänerannikul peatus, kriitilist piiri ei ületatud
Kuigi prognooside järgi võis laupäeva õhtuks tugev edelatuul Eesti läänerannikul veetaseme kriitilise piirini või üle selle tõsta, seda siiski ei juhtunud. Päästeamet hoidis olukorral silma peal Pärnusse loodud ajutisest staabist.
Prognooside järgi pidi veetase kõige kõrgemale tõusma laupäeva viimastel tundidel, kuid kriitilist piiri siiski ei ületatud. Kesköö seisuga oli Pärnus veetase 150 sentimeetrit üle Amsterdami nulli, kaks tundi varem oli see olnud 163 sentimeetrit.
Haapsalu oli kesköö seisuga veetase 131 ning Saaremaal Roomassaares 98 sentimeetrit üle Amsterdami nulli.
Pärnus on kriitiliseks piiriks 180, Haapsalus 160 ja Kuressaares 170 sentimeetrit üle Amsterdami nulli.
Pärnusse rajatud päästeameti staabi juht Vaiko Vatsfeld märkis laupäeva õhtul, et prognoosi järgi jõuab veetaseme haripunkt kätte laupäeva õhtul kell 22 või 23, siis peaks tase stabiliseeruma ning pühapäeva varahommikul hakkama langema.
ERR-i Pärnu korrespondent Ester Vilgatsi sõnul oli Pärnus tegu siiski tõeliselt tugeva tuulega, mida lähiaastatest ei meenu ning lained olid samuti tavapäratult kõrged.
"Päris tänavatele pole vesi tulnud, aga päästeamet on öelnud, et hullem on veel ees. Meeldiv siin praegu ei ole," ütles Vilgats.
Haapsalus oli ERR-i korrespondent Juhan Hepneri sõnul õhtul kell 21 veetase jäänud püsima. Peale seda veetase küll veidike kerkis, kuid jäi pidama 130 sentimeetri juurde üle Amsterdami nulli.
Kuivõrd Väikese viigi ümbruses oli tormituriste liiga palju, sulges politsei sealsed tänavad.
ERR-i Saaremaa korrespondent Margus Muld ütles laupäeval kell 21, et veetase Roomassaares on hakanud langema ning vesi on taas merre tagasi voolamas.
Pärnu linnavalitsus paigaldas mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.
Sissesõidu keelumärgid pandi tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole.
Politseinikud peavad hakkama saama nii maal, õhus kui vees. Lääne prefektuuri politseinike tänane tööpõld kisub vägisi viimase variandi poole. Palun ära mine asjatult tormi vaatama ja jälgi ametkondlikke käitumisjuhiseid. Homseks enam nii tugevat tuult ei prognoosita. #LääneP pic.twitter.com/Eo7UuBeD7T
— Politsei (@Politsei) February 22, 2020
"Politsei on ees. Edasi ei pääse ka kohalikud elanikud ja hotellikülastajad, kellel soovitatakse auto mujale jätta. Vesi on osa mere- ja jõeäärseid piirkondi juba üle ujutanud, aga pole väga kaugele jõudnud," ütles linnavalitsuse liiklusspetsialist Toomas Tammela kell 17.
Tormiturismi vältimiseks sulges politsei laupäeva õhtul ajutiselt Tammsaare puiestee Supeluse ja Kanali tänava vahelise osa, edasi pääses ainult ühistransport.
Seni oli keelatud üksnes Tammsaare puiesteest mere poole sõitmine, aga kuna liiklusmärke eirati, otsustas politsei ka Tammsaare puiestee sulgeda.
Linnapea Romek Kosenkranius palus mere ja jõe ääres uudistamist vältida, sest see takistab operatiivteenistuste tööd ja võib uudistajad ohtu seada.
Ilmateenistuse andmetel oli merevee tõusu hari laupäeva õhtul kell 21 kuni 22 ja ööl vastu pühapäeva kella kolme paiku. Ohustatud olid madalamad mere- ja jõeäärsed alad.
Haapsalus olid märkidega suletud Lahe tänav, Promenaadi ning Fra Mare hotellide juurde viivad teed.
Liiklusmärgid paigaldati selleks, et ennetada sinna sõitvate autode uppumist ning et seeläbi ei oleks takistatud vajadusel päästemeeskondade ligipääs. Inimestel palutakse liiklusmärkidest kinni pidada ning neid mitte eirata.
Päästeamet kutsus inimesi üles oma sõidukeid võimalikult kiiresti enne pimeduse saabumist ära viima ning kõrgematesse paikadesse parkima, kuid paljud Rohuküla parklas autot hoidvad inimesed sellele ei reageerinud.
Maanteeamet teatas kell 19:30, et Saaremaal sulgeti merevee tõusu tõttu Nasva sadama tee.
Päästeameti teatel koondus Pärnusse regionaalne staap olukorra seiramiseks ning võimalike probleemide lahendamiseks. Põhiliseks ohustatud alaks olid Pärnu rannapiirkond ning jõeäärsed alad, Haapsalu Väikse Viigi ümbrus ja Rohuküla sadam.
Öösel pöördus Soome lahel tuul läände ja ka Narva-Jõesuus oli oodata veetaseme kriitilise piirini tõusmist.
Liiklusjuhtimiskeskus teatas, et laupäeva pärastlõunal olid teekatted põhi- ja tugimaanteedel märjad ning tugeva tuule tõttu on mitmel pool üle Eesti teedele langenud puid või oksi.
Keskus hoiatas, et taeva selginedes võib õhutemperatuur mandril paiguti langeda null kraadi juurde, mistõttu võib ööl vastu pühapäeva teedel tekkida ootamatu libeduse oht.
Elektrilevi andmetel oli laupäeval kella 23:15 seisuga Saare maakonnas 2325 elektrita klienti ning Pärnumaal veidi üle 500. Üle Eesti oli katkestusi 4250.
Elektrilevi soovitas varuda piisavalt joogivett ning katkestuse korral lülitada välja kõik elektriseadmed. Maha langenud või katkenud elektriliini märgates tuleb helistada kohe rikketelefonil 1343 või hädaabinumbril 112. Kindlasti ei tohi katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 8 meetri raadiuses.
Ilmateenistuse teatel püsib ööl vastu pühapäeva ilm tormine, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi. Öö hakul on sadu Ida-Eestis mitmel pool tugev, kuid jääb vastu hommikut harvemaks. Puhub edela- ja läänetuul 8-13, puhjanguti 17-21 meetrit sekundis, rannikul 14-20, puhanguti kuni 27, põhjarannikul kuni 30 meetrit sekundis, kuid hommikuks tuul nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööl 0 kuni 4 kraadi.
Pühapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Saartel ja rannikul ulatub tuule kiirus 10-14, puhanguti kuni 20 meetrini sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja pöördub Lääne-Eestis loodesse. Sooja on 2 kuni 6 kraadi.
2005. aastaga ei anna veel võrrelda
2005. aasta jaanuaritormi ajal ulatus 9. jaanuari öösel Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 meetrini sekundis. Pärnus tõusis vesi 295 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli (umbes 315 sentimeetrit üle Amsterdami nulli).
Tormis sai kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse. Üks inimene hukkus.
Pikemalt saab 2005. aasta tormist lugeda SIIT
Toimetaja: Karin Koppel, Marko Tooming