Mihkelson (Reformierakond) vestles suursaadik Petroviga 24. veebruari õhtul Viljandis Ugala teatrimajas, kus toimus Eesti iseseisvuspäeva pidulik vastuvõtt.

"On töös," väitis Petrov Mihkelsonile, et Venemaa ei välista võimalust korraldada riigiduuma sõprusrühma Eesti-visiit selle aasta aprillis.

"Oleks normaalne, et peaksime omavahel suhtlema. Parlamendirühmade suhtlus on praeguses olukorras ilmselt parim võimalus [Eesti-Vene] otsesuhtluseks," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul oli selles kontekstis oluline president Kersti Kaljulaidi rõhutus esmaspäevases aastapäevakõnes, et Eesti ei nõua tagasi Teise maailmasõja eelseid piire ja Eesti-Vene piirileping tuleks ratifitseerida. Vastupidisel arvamusel on näiteks riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE), kelle hinnangul kuuluvad praegune Venemaa Petseri rajoon ja Ivangorodi ümbrus de jure Eestile, nagu lepiti kokku 2. Veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingus.

Eesti-Vene suhteid on viimasel ajal pingestanud ka erinev käsitlus Teise maailmasõja ajaloost ning Euroopa mõjusfääridesse jaganud stalinliku Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa salasobingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti tähendusest. 19. veebruaril võttis riigikogu vastu avalduse "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest", milles taunis Venemaa võimude "katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele".

Ent Eesti ja Vene parlamentide kontaktid hangusid kuus aastat tagasi. Viimati külastas Eestit Venemaa parlamendi ülemkoja, Föderatsiooninõukogu, väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov veebruaris 2014, vahetult enne Krimmi annekteerimist ja sõjategevuse algust Ida-Ukrainas ning sellele järgnenud Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat Venemaa vastu.

Keskerakondlane Aadu Must, kes juhib riigikogus Eesti-Vene parlamendirühma, kinnitas, et kutse riigiduuma sõprusrühma külaskäiguks läks tema allkirjaga teele  paari nädala eest.

"Olen alati öelnud – naabreid ei pea armastama ja nendega abielluma, aga suhtlema nendega peab," selgitas Must, pidades oluliseks, "et oleks vahetu infovahetus parlamentide vahel". Sest: "Ei saa elada vaid ajalehtedest saadud info põhjal."

Veel ühe küllakutse saatis Venemaale president Kersti Kaljulaid, kutsudes oma Vene kolleegi Vladimir Putini suvel Tartusse, kus toimub soome-ugri rahvaste maailmakongress. Eesti diplomaadid on  hinnanud, et "see võib juhtuda 50-protsendise tõenäosusega".