ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Eesti algatusel olukorda Krimmis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Krimmi-teemalist arutelu juhtis ÜRO Julgeolekunõukogus asekantsler Paul Teesalu.
Krimmi-teemalist arutelu juhtis ÜRO Julgeolekunõukogus asekantsler Paul Teesalu. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

ÜRO Julgeolekunõukogu pidas reedel Eesti algatusel mitteametliku kohtumise inimõiguste olukorrast Venemaa poolt annekteeritud Krimmis.

"Venemaa tegevusi Krimmis tuleb näha osana Kremli laiemast strateegiast Ukraina destabiliseerimiseks. Eesti on lubanud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena olla järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus tähelepanu all. Eilne kohtumine seda ilmekalt ka näitas. Eesti toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja ei tunnusta kunagi Krimmi seadusevastast annekteerimist," ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Kohtumist juhtinud välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu, kes oma avasõnavõtus väljendas muret, et kuue aasta jooksul, mis on möödunud Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna seadusevastasest annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt, on inimõiguste olukord poolsaarel järjest halvenenud. "Venemaa on drastiliselt piiranud usu- ja veendumusvabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning väljendusvabadust," sõnas Teesalu.

Teesalu avaldas nördimust Krimmi tatarlaste murettekitava olukorra üle, mida on kinnitanud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. "Rahvus- ja usuvähemused, aga eriti Krimmi tatarlased, on saanud tagakiusamise, läbiotsimiste, ülekuulamiste ja kinnipidamiste sihtmärgiks. Me kutsume Venemaad üles Krimmi tatarlaste kogukonna rõhumist lõpetama," ütles asekantsler.

Teesalu tõi välja Venemaa suurenenud sõjalise kohalolu poolsaarel ja selle, et okupatsiooni algusest on enam kui 18 000 meest sundvärvatud Vene relvajõududesse. Krimmist on põgenenud kümneid tuhandeid põliselanikke, samal ajal kui sinna on ümberasustatud sadu tuhandeid Vene kodanikke. Venemaa muudab süsteemselt Krimmi demograafilist koosseisu, rikkudes nii Genfi konventsiooni, milles keelatakse okupeerival riigil okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada oma tsiviilelanikkonda, samuti keelab see okupeerival riigil sundvärvata isikuid okupeeritud territooriumilt oma relvajõududesse.

Mitteametlikul kohtumisel tegid ettekanded veel ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris, Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Anton Korõnevõtš, Krimmi tatarlaste Medžlisi esimees Refat Çubarov ning Krimmi Inimõigusrühmituse juht Olga Skrõpnõk. Sõna võtsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO liikmesriigid.

Reedene kohtumine tähistas kuue aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ajutise okupatsiooni algusest. Eesti alaline esindus ÜRO juures korraldas ürituse üheskoos Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Ukraina alaliste esindustega ÜRO juures.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: