Euroopa elektroonikatööstustele trükiplaate tootev Brandner PCB konkureerib Hiinast tuleva odava toodanguga. Paides asuv tööstus on koroonaviiruse tõttu Hiina tehaste sulgemisest või siis nende tarnimisraskustest Euroopasse ainult võitnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie tellimuste raamat on 30 protsenti kõrgem alates 1. veebruarist ja seda tellimuste hulka, mis praegu sisse tuleb, on väga raske teenindada, sest meil ei ole võmalust oma tootmismahtu n-ö lambist lihtsalt suurendada. /.../ Kuna kõik materjalid tulevad Euroopast, siis ei ole meil ka sellega probleeme, me jätkame tootmist täies mahus," selgitas Brandner PCB juhatuse liige Aular Soon.

Samas on Euroopas tööstusi, mis sõltuvad Hiina tarnetest. Meretranspordi kaubaveo indeks langes esimest korda alla nulli, mis tähendab, et suur osa laevafirmadest töötab kahjumiga. Vedude vähenemine Läänemere regioonis on tunnetatav ka Eesti suurimas konteinerterminalis.

"Arvatavasti kõige suurem n-ö litter tuleb märtsis-aprillis. Meil on siin laevaliinid, kes on juba meid hoiatanud, et import võib kukkuda kuni 50 protsenti, aga see on kogu regoonile, me ei tea täpselt, kui palju see Eestit mõjutab, kuna Eesti ei ole siin piirkonnas kõige suurem riik. /.../ Kaupa lihtsalt on vähem, meie Eesti väikese riigina sõltub Hiinast päris palju ja hakkab mõjutama varsti ka puidu eksporti. /.../ Pessimistid arvavad, et kriis kestab terve aasta. Optimistlikumad inimesed arvavad, et see võib-olla pöördub jälle üles juunist-juulist," arutles HHLA TK Estonia juhatuse liige Andres Uusoja.

Euroala rahandusministrite ja Rahvusvahelise Valuutafondi esialgsel hinnangul on koroonaviiruse mõju euroalale ja maailmajandusele lühiajaline. Kuidas Hiina majandus Eestit mõjutab, on täna Eesti Panga hinnangul veel vara öelda.

"Meile tuleb see mõju tõenäoliselt läbi väärtusahelate. Hiina on tuntud kui suur tööstustootja ja sealt osa kaupu Eestisse kohale ei jõua. Samuti osa pooltooteid, mida kasutakse sisendina, ei pruugi kohale jõua. See omakorda tähendab seda, et osades ettevõtetes on keeruline tootmist jätkata, kui ei tule pooltooted kohale. Teisest küljes jällegi, kuna Hiina tööstustootmine on umbes samal tasemel kui Eesti oma, siis tõenäoliselt on Eesti ettevõtteid, mis saavad täiendavaid tellimusi tänu sellele," arutles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Andmete vähesuse tõttu pole Oja sõnul praegu selge, kuidas Hiina mõjutab Eesti majanduskasvu.