Neljapäeval saatis riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja hasartmängumaksu seaduse alusel eelmiseks aastaks toetuste andmise kohta.

Riigikontrolli teatel tuvastasid nad, et projekte nagu "Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine", "Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas", Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt "Oma ruum"", "Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes" ning "ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest - võrdsuspoliitikat edendades" oleks tulnud rahastada sotsiaalministeeriumi muust eelarvest, mitte hasartmängumaksu laekumistest.

Toetuste taotlejaiks olid MTÜ Eesti LGBT Ühing, SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Oma Tuba, SA Poliitikauuringute keskus Praxis ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus.

Riigikontroll märkis oma seisukoha põhjenduseks, et nende projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla ning sotsiaalministeerium, kes esitas rahastamisettepanekud, ega ka toona rahastamisotsuseid langetanud hasartmängumaksu nõukogu ei ole ka ise neid projekte seaduses nimetatud kasutusalade alla määratlenud.

Hasartmängumaksu seaduse kohaselt on rahastatavate projektide valdkonnaks puuetega inimeste, tervise edendamise, laste ja perede, hoolekande või eakate projektid.

Hasartmängumaksu nõukogu rahastamisotsuses on eraldi projektiliigina välja toodud VPO projektid ehk võrdsuspoliitikate osakonna valdkonda kuuluvad sotsiaalministeeriumi projektid. Selle liigituse all ongi ministeerium esitanud rahastamiseks võrdsete võimaluste edendamise projekte, kuid riigikontrolli hinnangul VPO projektid tegelikult seaduses välja toodud kasutusalade loetellu ei kuulu.

Seega leiab riigikontroll, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud eelnimetatud viie projekti toetamine hasartmängumaksu laekumistest seadusega kooskõlas.

"Samas on riigikontroll seisukohal, et analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest," sõnas Metsalu-Nurminen.

Kokkuvõttes soovitas riigikontroll edaspidi toetada projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses nimetatud kasutusalade alla, ministeeriumi muudest eelarvesummadest.

"Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusala käsitleva loetelu," lisas riigikontrolli peakontrolör.

Mullu detsembris pöördusid hasartmängumaksust toetatavate projektide asjus riigikontrolli poole märgukirjaga ka sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindaja LEADELL Pilv Advokaadibüroo. Märgukirja võttis oma auditis arvesse ka riigikontroll, kes kontrollib eelarveraha kasutamise seaduslikkust.